Jaan Ulst- tantsija ja koreograaf

Nõo valla leht
<br />Kes ei teaks ütlust „Meie mees laevas!“. Kohe on selge, et tegu on tegija mehega kuskil väärt paigas. Aga vihje „ Meie mees Vanemuises?“ Kas on see nali või oleme me millestki ilma jäänud? Naljast on asi kaugel. Meie mees, Nõo noormees Jaan Ulst (28) töötab juba 2010.aasta augustist Vanemuise balletitrupis ja praegu on tal kibekiired päevad veel koreograafina. Nimelt esietendub 9.mail Tartus Sadamateatris Jaan Ulsti lavastuses „Kreutzwald meets Dance“, mida ta ise nimetab uueks eesti muinasjutuks nüüdistantsu vormis ja millesse tema süda praegu jäägitult on paigutunud.
Kohtumisele tuli Jaan heatujulisena ja silmade välkudes.
„Muidugi nad välguvad! Täna oli väga põnev päev! Meil oli tõeline ajurünnak. Saime muusikalise kujundajaga palju asju selgemaks räägitud,“ kommenteeris mees tuliselt.
Kuidas on see võimalik, et nii noor mees nii auväärses teatris juba lavastajatööga tegeleb?
Ju nad mind siis ikka usaldavad. Ühe tüki kavasse võtmine on tõesti keeruline ja pikaajaline protsess, minu tüki leping pandi lukku 2011.aasta kevadel.
( Tegelikult sündis Jaanil esimene kontakt Vanemuisega juba 2005.aastal, kui balletiosakonna juhataja Mare Tommingas andis talle omapoolse soovituse välismaale tantsu õppima minna.
Ja 2010-ndal, peale väärt oskuste omandamist, oli Jaan see, kes tuli ise oma talenti Vanemuisele pakkuma-toim.)
Miks just Vanemuine?
Vanemuine on kogu aeg minu suur unistus olnud- ja nüüd on see täitunud!
( Jaan tantsib lavastustes „Casanova“, „Pähklipureja“, „ Onegin“, Carrmen!“, varasemates lavastustes „Uinuv kaunitar“, Giselle“, Mowgli“, Abba“, „Sugar“.)
Kust sündis idee just folklooriainelist tükki lavastada?
Uuendused näivad uuendustena ainult siis, kui nende kõrvale asetada vana. Et aru saada, kuidas mõtleb tänapäeva eestlane, pidin sukelduma maailma, kuidas mõtles eestlane 100 aastat tagasi. Parimaks viisiks tundus eesti imemuinasjuttude maailm, kus jutustajaid on mitmeid, neist tuntuim on Kreutzwald, kelle nime valisin ka pealkirja, et publikul oleks lähtepunkt. Lugu, mida ma laval näitama hakkan on sulam erinevatest muinasjuttudest ja minu fantaasiast.
Selline töömeetod on pakkunud palju võrdlusmomente ja inspireerinud lahkama mitmeid sotsiaalselt olulisi teemasid.
Lavastaja töö on ju töö meeskonnaga. Sa pead küll hea suhtleja olema!
( naerab.) Eks ma püüa. Fakt on see, et meie, koreograafide töös, ei tee üksi midagi ära. Siin on kõik osapooled tähtsad.
Mitu inimest sinu lavastusega seotud on?
12 inimest – 5 tantsijat, 1 muusik ja 1 näitleja, dramaturg on Liina Olmaru, muusikalised kujundajad Ardo Ran Varres ja mina, kunstnik Maarja Meeru, valgustaja Siim Allas.
Vanemuises lavastada on suur väljakutse. Tegelikult ei ole sa nende jaoks mitte mees ei-tea-kuskilt.
Viimane suurem töö oli 49.Europeade ava-ja lõppkontsertide lavastamine Tartus lauluväljakul, kus kaaslavastajaks oli Roland Decorte Belgiast. Tartu linnavalitsuse korraldatud ideekonkursi neljast ideekavandist osutus minu oma väljavalituks. Selle ürituse organiseerimine oli tõeline meeskonnatöö näide ja kõik sujus suurepäraselt.
Veel olen ma paaril viimasel vabariiklikul Tantsupeol olnud üldjuhtide assistendiks. 2014. aasta Tantsupeol olen ma pealavastaja Maido Saare assistent, kujundades peole konseptsioon ja stsenaarium.
Üldse on õnnestunud erinevate projektide raames teha koostööd tantsuprofessionaalidega Tallinnas, Prahas, Soomes, Rootsis, Lätis, Islandil, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal.
( Lisamärkuseks siinkohal, et Jaan Ulst on ajavahemikul 2011mai – 2012 jaanuar olnud ka Eesti Tantsukunstnike Liidu juhataja-toim.)
Sa oled üleni tantsumaailma sukeldunud! Millal ja kuidas sind tantsupisik nakatas?
Geenid! Või kes seda teab! Tänan kindlasti oma ema, kes mind tagant tõukas ja paljude asjade juurde suunas.
Isa aga küsib nüüdki iga kord, millal sa, poeg, tõsisema asjaga tegelema hakkad!
Tegelikult ma olengi tantsinud terve oma senise teadliku elu.
Juba esimesest klassist peale tantsisin Anne Jürimäe juures rahvatantsurühmas. Põhikoolis tantsisin Made Ruuli käe all. Ja gümnaasiumis olin taas Anne Jürimäe rühmas. Gümnaasiumi-periood on eriti hingelähedane, siis olid koos tõeliselt kirglikud rahvatantsusõbrad. Ja Anne Jürimäe ja Made Ruul olid suurepärased õpetajad- nad oskasid lapsi innustada. Aga see oli väga stimuleeriv.
Nõos lõpetasin ka muusikakooli klaveri erialal.
Mõtteid, mida edasi õppida, oli mitmeid. Keemiast-matemaatikast olin ma gümnaasiumis vaimustuses ja hindedki olid kõrged. Aga süda kiskus rohkem teatri-ja tantsumaailma suunas.
Näitlemisega sai algust tehtud Nõo kultuurimaja näiteringis, kus osalesin 3 hooaega. Tookord sain isegi diplomi – kui noor ja lootustandev näitleja.
Sa oled tantsu õppinud nii meil kui mujal. Mida kogesid välismaal õppides?
Lõpetasin Tallinna Ülikooli koregraafia osakonna 2006.aastal. 2005-2006 õppisin Prantsusmaal Nice Sophia-Antipolise ülikoolis koreograafia osakonnas, seda Erasmuse projekti raames vahetusüliõpilasena. Prantsusmaal õppides toimus minu kui kunstniku avanemine. Prantslaste elav loomus on nakatav ja ka kõige kinnisem eestlane ei suuda sellele vastu panna.

2006-2008 õppisin Hollandis Tilburgi Fonty`s Tantsuakadeemias. Hollandis töötasin Project Sally nimelise dance company lastelavastuses “Vreemde Eend” (“Veider Part”). Viie kuu jooksul andsime 70 etendust ja nii 2 hooaega. Kokku esinesime pea 20 000 lapsele. Sõitsime palju ringi ja tean nüüd üht-teist Hollandi teatrimaailmast.
Välismaal õppides kohtusin paljude erinevatest kultuuridest inimestega. See avardas oluliselt minu maailmamõistmist.
Kõige suurem väljakutse oli aga minu analüüsivõimele. Analüüsimisega tegeldakse nendes maades oluliselt põhjalikumalt kui meil.
Kindlasti sain juurde palju uusi sõpru, kellega kontakteerume praegugi. Ja ka minu keelekümblus oli väga produktiivne, lisaks inglise ja vene keelele oskan nüüd ka prantsuse ja hollandi keelt.
( Oma esimese välismaise tunnustuse – Esimese preemia sai Jaan Prantsusmaa Tantsuföderatsiooni semiprofessionaalsel koreograafia konkursil soolo esituse eest 2006.aastal-toim.)
Sind paelub tants, ja eelistatult nüüdistants. Mida tähendab tants sinu jaoks?
Tants on inimese olemuse väljendus tema keha kaudu. Nüüdistantsu lavastuses töötan hästi anatoomiliselt. Järgin keha ülesehitust ja püüan maksimaalselt ära tabada tantsija eripärasused. Iga liigutus kannab mõtestatust ja kõik on omavahelises konkreetses järgnevuses. On väga oluline, et liikumisel tekkiv keskkond tantsija sees ja ümber kõnetaks ja leiaks ära tundmist publikus, kellele sõnum ju suunatud ongi.
Tants on endast aru saamine ja dialoogi pidamine kellegagi- ühiskonnaga, inimeste grupiga.
Tantsuinimesed on toredad inimesed- soojad, sõbralikud, vastutulelikud, aga kindlasti nõudlikud. Me pingutame ja otsime pidevalt uusi lahendusi, et iga liigutus oleks emotsionaalselt laetud ja ka esteetiliselt nauditav.
Tants on oluline kunst. Tantsukunsti loomine on kindlasti väga erinev näiteks kujutavakunsti ja muusika loomeprotsessidest. Tantsukunst on samuti looming nagu iga teine kunst, selle võimalused on piiramatud ja see teebki ta minu jaoks paeluvaks ja avastuste rohkeks.
Milline on sinu kui tantsukunstniku kreedo?
Carpe diem! Naudi iga päeva ja võta vastu uusi väljakutseid! Kohtumine uute ja huvitavate inimestega annab elule värvi ja see innustab endast veelgi rohkem andma. Ma püüan oma tantsukunstiga vaatajaid kaasa elama panna ja nende järgnev heakskiit on mulle kõige suurem tänu ja au.

Selline siis see meie Nõo poiss Jaan Ulst ongi- tantsukunstnikust otsija hingega aktiivne noor inimene, tantsija ja koreograaf. Kindlasti peab ta ennast jätkuvalt nõokaks ja teab, et vanematekodu soojus ja tugi on tal alati olemas.
Tore, et tema enda visadus ja töökus on tänuväärselt vilja kandnud ja et ta saab ennast teostada oma unistuste teatris.
Sisukaid lavastusi ja kohtumiseni esimesel esietendusel 9.mail!