Kaks naist, üks asi
Eeloleval laupäeval, 12. aprillil esietendub Sadamateatris Alaska legend „Kaks vana naist“.
Selle mütoloogilise rännakuloo on dramatiseerinud ja lavastanud Merle Jääger, kes teeb oma debüüt-draamalavastuses ka ise näitlejana kaasa. „Kaks vana naist“ lisandub Vanemuise repertuaari eksperimentaalsarja „Üks asi“ raames.
Indiaani rahvusest Velma Wallise „Kaks vana naist“ on tõlkinud Arvo Valton. Lavaruumi kujundaja on Imre Toomeoks, kostüümikunstnik Epp Margna, muusikalise kujunduse loob Merle Jääger, valguskujunduse Jaanus Moor ning video Hindrek Hallik.
Atapaski legendil põhinev lugu räägib reetmisest ja sõprusest. Kaks vana naist hüljatakse nälja sunnil nende oma rahva poolt talve hakul ja jäetakse surema. Naised otsustavad siiski kõige kiuste ellu jääda ning hoolimata Alaska karmist kliimast see neil teineteise toel õnnestubki. Saab ilmsiks, et kahel vanal naisel on siiski veel midagi anda – maailmale, oma rahvale ja teineteisele.
Atapaskid seto kastmes
Alaskal Fort Yukonis elav Velma Wallis kirjutas oma 1993. aastal raamatuna ilmunud kirjapandud loo saatesõnas: „Lugu kahe vana naisega juhtus ammu enne seda, kui meieni jõudis läänelik kultuur. Inimesed olid seda lugu põlvest põlve edasi jutustanud, lõpuks jõudis see minu emani ja siis minuni. /—/ See legend ütleb mulle: inimese võimetel pole piire – vähemalt mitte vanuselisi –, et saavutada elus, mis vaja. Igaühes siin suures ja keerulises maailmas elab hämmastav võime olla ülev. Ent harva ärkab see peidetud anne ellu, kui just saatus ei nõua meilt seda.“
Lavastaja Merle Jääger saadab enda nägemuse sellest liigutavast loost teele järgmiste sõnadega: „Enne kui alustame oma lugu, paluksin gwichi rahvalt vabandust, kui miski pole nii nagu peaks. Ehk me hääldame teie nimesid kummaliselt või pole lavastuses kasutatud laulud gwichidele omased. Luban, et kui keegi atapaskide hulgast võtab lavastada mõne seto loo ja põimib sinna sisse mõne teise soome-ugri hõimu või kasvõi läti rahvalaulu, siis mina selle peale ei pahanda, vaid saadan teile kaarnaga tervisi üle Tsirgutii.“
Mängivad Anne Veesaar, Terje Pennie, Andres Mähar, Ragne Pekarev, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Andres Vainura, Merle Jääger.
„Üks asi“ on märksõnapaar Vanemuise teatri viimaste aastate repertuaaris, mis märgib hooaja viimast, kevadist draamalavastust Sadamateatri majas.
Seni on selles rubriigis jõudnud publiku ette Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“ (2012) ja Enda Walshi „Härrasmees“, mille lavastas Maria Soomets (2013).
Tiit Palu
Vanemuise draamajuht
„„Üks asi“ – ükskõik, milline ta siis on – tähendab reeglitevaba mänguruumi, mille jaoks on ka hästiplaneeritud teatris alati piisavalt kaose võimalust. Arvan, et ei peaks jääma muljet, et kõigi uuslavastuste hulgas on vaid üks, kus tegijad saavad tõeliselt vabad käed. Tegelikult sünnivad kõik lavastused lavastajate eestvõttel ning ilma takistuste või kohustusteta. Hea meelega näeksin, et „Üks asi“ tooks kaasa lähenemislaade ja mänguviise, mida varem polegi olnud. See võiks tähendada muu hulgas ka koostööd artistide, dramaturgide, meediadisainerite, heliloojate, kunstnikega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Teatri ülesanne on toetada avangardi. Selleks teeme lahti toa ukse, kus on hoiul teatri lõhkeainevarud, ning ulatame kandikul süütenööri ja tikutopsi. Plahvatus on soovitav. Järgmisel hooajal teeb „Ühe asja“ lavastuse Andres Noormets, kelle huvid teatris on pidevas liikumises. Mis sest „Ühest asjast“ siis saab, selgub 25. aprillil 2015.“
„Härrasmees“ esietendus Sadamateatris 13. aprillil 2013. Iiri autori Enda Walshi mononäidendi lavastas Maria Soomets ning kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. „Härrasmees“ jõuab 30. aprillil oma viimase etenduskorrani. Eelviimase, 16. aprilli etendusele järgneb teatrikohtumine, kus haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu koordinaator Jürgen Rakaselg räägib agressiivse käitumise tagamaadest ja sellega toimetuleku võimalustest.
Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“ jõudis Sadamateatris publiku ette 14. aprillil 2012. Sellelegi lavastusele on jäänud vaid kaks mängukorda – 25. aprillil ja 2. mail. „Karjääri“ trupp pälvis tänavu Kaunases Balti teatrifestivalil žürii eripreemia mängulise eksperimentaalsuse eest ning Robert Annus tunnistati parimaks näitlejaks.