Tema ongi Eesti teatri uus täht!

Liilit Kirss, Naisteleht

Lavakasse läks Risto lihtsalt proovima, ilma igasuguse plaani B-ta: F: Aldo LuudNO99 teatri näitlejast Risto Kübarast ennustatakse uut staari. Ta on juba hiilanud Periklesena ning rokkooperis «Ruja» saab temast Jaanus Nõgisto. Mis järgmiseks? Risto ütleb, et küllap hinges kripeldav uudsuseotsing kuhugi ikka välja viib.

Sel kevadel katsid pealinna tänavatel reklaamtulpasid Risto (24) pildiga plakatid, mis kutsusid NO99 teatri etendusele «Perikles». Naised peatusid ja õhkasid: no küll on kena mees! Nagu Ivo Uukkivi kohe! Siis tuli Eesti teatri aastaauhindade jagamine, kus Risto ja ülejäänud NO-teatri meeskaader tantsis-laulis Tiina Tauraitele. Ja naised õhkasid taas: see poiss ON näitleja.

Kaks aastat tagasi lavaka 22. lennu lõpetanud, Voldemar Panso nimelise teatripreemia ja Kristallkingakese auhinnaga pärjatud ning koduteatris kandvaid rolle saav noor näitleja Risto Kübar tundub sellest naiste seas levivast elevusest mitte midagi teadvat.
Öeldes Ristole, et ta sobiks nagu rusikas silmaauku mõnda heasse Hollywoodi filmi, vastab ta lihtsalt, et suureks filmistaariks pole ta mitte kunagi saada tahtnud. Muidugi mõtleks ta sellise pakkumise üle pikalt ja põhjalikult: kas see roll seal kaugel on nii suurepärane, et ta tihkaks selle nimel jätta maha oma koduteatri ja kõik muu, mis teda Eestis hoiab.

Koduteatris tuleb rahu

NO-teatris veedabki Risto suurema osa oma ajast. Ka siis, kui ta otseselt ei pea seal olema, satub ta sinna mõtteid koguma. «Mõnikord on nii, et kõik lähevad minema ja ma lihtsalt olen seal,» avaldab noor näitleja.

Lava neelab Ristolt nii palju energiat, et aega ja tahtmist midagi muud teha, kas või väljas lõbutsemas käia, tal tõesti lihtsalt ei ole. Pärast etendust eelistab ta pigem otse koju magama minna. «Etendus haarab seestpoolt nii palju, et ei tekigi tunnet, nagu peaks veel kusagile minema.»

Lavastaja Tiit Ojasoo on Risto kohta öelnud, et kui see mees laval ohkab, algab ohe varvastest ja lõpeb juukseotstes. «Selline äärmine füüsiline ekspressiivsus annab tunnistust suurest sisemisest laengust ja on kokkuvõttes ülimalt võluv. Näitlejaid on mitmesuguseid, harva satub nende hulka ühtaegu ülitundlik, ekspressiivne ja intelligentne, hamletlik tüüp.»

Risto tunnistab, et on hingelt tõesti rahutu – kogu aeg nagu miski kripeldaks sees. «Kui lõpetan ühe asjaga tegelemise, tuleb teine peale. Otsin pidevalt uudsust ja mingist sisemisest rahust ei ole ilmselt veel niipea juttu.»

Kõige südamelähedasem etendus on Ristole siiani olnud «Hirvekütt». «Olen püüdnud seda tagantjärele sõnastada, aga seda ei olegi vist võimalik seletada. Ju siis oli teema lähedane, mis puudutas sügavalt ja isiklikult. Selles tükis oli olulisel kohal inimene,» räägib Risto.

Hea soovitus: olla laps nii kaua kui võimalik

Risto tunnistab, et üldiselt on ta alati olnud õnnelik inimene. «Mind teeb õnnelikus see, kui ma tulen millegagi toime, teevad õnnelikuks väikesed asjad tänaval, mina ise teen ennast õnnelikuks.»
Ka lapsepõlv Kosel koos vanema venna ja vanematega (kes küll juba pikemat aega lahus on elanud) möödus Ristol õnnelikult. Isegi nii õnnelikult, et tülikas puberteediiga jäi sootuks vahele. «Ma olin üsna kaua aega laps. Mitte et ma oleksin liivakastis mänginud, mul olid lihtsalt need naiivsete mõtted.» Ja see, usub Risto, on ühele näitlejale hea. Nii või teisiti saab ta ju järgmised 60 aastat onu või isa rolli mängida. Seega, mida kergemalt elu kulgu võtta ja neid «peab»-asju kaugemale lükata, seda parem. Või nagu Risto ütleb: «Mida kauem kestab mäng, seda parem.»

Rohkem ei tahagi Risto endast rääkida. «See endast rääkimine ei ole hea, tulge pigem teatrisse vaatama,» ütleb ta lihtsalt.

Ristost saab täna Jaanus Nõgisto
Viimased kolm kuud on Risto elanud täna Vanemuises esietenduva rokkooperi «Ruja» rütmis, kus Risto kehastab Jaanus Nõgistot.
Enne prooviperioodi ja selle ajal sukeldus Risto ETV arhiivi, kuulas lavastaja vahendusel lugusid vanameistrilt endalt ja sirvis virnade viisi vanu materjale. «Eks ikka teistsugune pinge on sees, kui mängid elavat inimest, kes tuleb sind kriitilise pilguga vaatama.» Suuri sarnasusi Risto endas ja Nõgistos ei leia: viimane tundub olevat põhimõttekindel maksimalist, enda kohta ütleb Risto, et tema muudab meelt sageli. Küll aga värvis näitleja Nõgistoga sarnanemise nimel oma juuksed plaatinablondiks!

«Ruja» proovid on olnud rajud, sest suure osa rokkooperist täidab bändi live-esinemine, mille tarvis on pikalt koos musitseerimist harjutatud. Muidugi on sellist bändi nagu Ruja võimatu täpselt järgi teha, kuid näitlejatel on ligi 17-18 lugu siiski selged. «Alguses oli ikka keeruline tunne, et kuidas sa tuled kokku ja hakkad tegema kellegi teise bändi. Aga oleme juba nii palju proove teinud, et saame suurepäraselt hakkama!»

Lõbus lugu lavakast: kuidas stepikingades teatrimaffia püüdis kinni õnnetu telefonivarga!
Lavakas lõbusatest seikadest puudust ei tule, nendib Risto. Talle meenub kohe näiteks stepptantsueksam, mis lõppes nagu tõeline Hollywoodi märul.
Nimelt avastasid nad pärast eksamit, et kõigil on mobiiltelefonid kadunud. Siis keegi ütles, et oli näinud võõrast meest koolist väljumas, mispeale pistis kogu kursus kui üks mees stepikingade plaginal mööda Toompead varast taga ajama.
Vaene vennike leiti üles kõrvaltänava tillukesest hoovist. Eriti koomiliseks tegi olukorra vaese varganäo hirmunud pilk, kui 20 stepikingades noort talle peale lendas ja kõik oma esmased tunded tema peale välja valas.
Edasi tegeles pätiga juba politsei.