Ott Sepp astub publiku ette monolavastuses „Rumm ja viin“

Vanemuise Välksõnum

3. novembril kell 19 esietendub Sadamateatris Conor McPhersoni näidend “Rumm ja viin”, ainsa näitlejana astub monolavastuses publiku ette Ott Sepp. McPhersoni esiknäidend on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Laval saavad kokku aastatepikkune kassiahastus, Rumm ja Viin ning elu ise.

Conor McPherson on noorema põlvkonna Iiri näitekirjanduse üks silmapaistvamaid autoreid, kelle näidendeid on mängitud paljudes riikides ning need on saanud suure hulga auhindu ja äramärkimisi. Tema senistest 11st näidendist esimene ongi 1992. aastal kirjutatud „Rumm ja viin“. Nagu kaasajal sageli kombeks, on McPherson olnud päris mitmete oma näidendite esmalavastaja.

„Rummi ja viina“ seab Sadamateatris lavale Tanel Jonas, tegemist on Vanemuise draamanäitleja debüütlavastusega. Näidendi on tõlkinud Martin Algus, kunstnikutöö tegi Liina Unt, helikujundaja on Mario Pulver, valguskujundaja Siim Allas.

„Tegelikult on kõik üsna samasugune. Iirimaa ja Eestimaa. Mõlemad algavad topeltvokaaliga, mõlemad on kahesilbilised ja mõlema lõpus on „imaa“. Mõlemaid on pikalt okupeeritud, mõlemad on väga vihaselt selle vastu võidelnud. Mõlemad asuvad suurriigi naabruses. Mõlema ümber on kõvasti merd. Olgu, seal küll harf ja siin kannel, neil Guinness ja Tullamore, meil A.le Coq ja Viru valge, nemad punapead, meie õlekarva. Need kõik on pisiasjad. Nii et selles mõttes pole erilist vahet, kas Dublin või Tartu, Clontarf või Tähtvere, Björn Again või Meie Mees ja nii edasi. Nad on kõik suhteliselt üks. Või isegi mitte üks, vaid nad on sarnased. Nad seisavad siin meie ümber ja seas ning on omavahel tihedalt läbi põimunud,“ rääkis lavastaja Tanel Jonas.

Teater ei soovita lavastust alla 14. aastastele.