Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud.

Ühe säravaima nüüdisaegse draamakirjaniku Tom Stoppardi triloogia „Utoopia rannik” kolmas osa „Kaldale heidetud” räägib 19. sajandil Venemaal tekkinud ning Euroopa revolutsioonide laines kaasa löönud uue põlvkonna, nn. intelligentsi, elust paguluses. 1848. aasta rahvuslike revolutsioonide laine on paisanud need „romantilised pagulased” Inglismaale, viimasele vabaduse saarele keset ajaloo tormi. Stoppardi kirgliku poliitilise draama keskmes on vene kirjanik, filosoof ja revolutsionäär Aleksandr Herzen, kelle pere elab aastatel 1853-1866 Londonis ja Genfis. Herzen kirjutab teiselt kaldalt oma kodumaale ning annab välja venekeelset ajalehte Kolokol, püüdes sel moel mõjutada olukorda Venemaal. Tema pagulaskodus kohtuvad Karl Marx, Ivan Turgenev, Mihhail Bakunin, Nikolai Tšernõševski, Nikolai Ogarjov ja paljud teised tuntud ja vähem tuntud emigrandid, kelle poliitiline tegevus ja tulevikuühiskonna üle peetavad vaidlused moodustavadki ühe näidendi telgedest. Teisena on näidendi keskmes perekond, armastus ja isiklikud suhted, mis on sageli sama keerulised ja idealistlikud nagu soov ümber korraldada ümbritsevat maailma ja ühiskonda. Laval muutuvad nimed ajalooraamatutest elusateks inimesteks, kes üksteist ülistavad ja pilkavad, armastavad ja petavad, vihastavad ja rõõmustavad, kasvatavad lapsi ja unistavad paremast tulevikust. Elavad oma tõelisi ja väljamõeldud elusid ajas, mida nad ise kujundavad ja mis neid kujundab.

Tom Stoppardi triloogia kaks esimest osa „Teekond” ja „Laevahukk” esietendusid Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri koostöös 2013. aasta kevadel. Kolmas osa „Kaldale heidetud” valmis Vanemuise ja Ugala ühistööna.

Esietendus 22. novembril 2013 Ugalas ja 28. novembril 2013 Vanemuise väikeses majas

Kuula intervjuud lavastaja Heiti Pakuga (salvestatud 21.11.2013)