Suur muusika tõi Tartus lavale Balti keti

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Vanemuise väikeses majas kolmevaatuselist kahe vaheajaga «Rigoletto» esietendust, mis vältas kümmekond minutit üle kolme tunni, kroonis viieminutiline lõpuaplaus braavohüüete ja üksmeelse püstitõusmisega.

Asjatundjate kõrvu orkestriaugust ja lavalt kostnud üksikud valesti või ebakindlalt võetud noodid, nagu ka itaaliakeelse laulmise tõlke mõneminutiline puudumine kolmanda vaatuse algul ei rikkunud kogu lavastuse kaunist mõju.

Publik näitas mitu korda oma vaimustust ka Giuseppe Verdi suure muusika ettelaulmise ajal.

Aplausi teenisid nii leedu ooperisolistid Kristian Benedikt, kes oli laval Mantua hertsogina, ja Gildat laulnud Viktorija Stanelyte kui ka saatuse poolt muserdatud Rigolettot kehastanud lätlane Eduards Cudakovs.

Peaminister ovaalsaalis

«Laval on Balti kett,» hakkas lavastuse esimesel vaheajal levima fuajeesse sisse seatud puhvetis väike nööge.

Ovaalsaali uste juures teisel korrusel liikus samal ajal ringi turvamehi, sest esietendusele oli tulnud peaminister Andrus Ansip perega.

Vanemuislasest ooperisolisti Taisto Noore lihtsas südamlikus lavastuses ja dirigent Lauri Sirbi muusikalisel juhtimisel esietendunud «Rigoletto» õnnestumisele on aidanud kaasa Aime Undi lavakujundus ja kostüümid.

«Töö algas siis, kui puud olid raagus, ja jõudis lõpule raagus puude ajal,» ütles kunstnik.

Vanemuises ja Estonias

Vanemuises viiendat korda lavastatud «Rigoletto» ei jää Eestis kauaks üksi.

Juba 9. novembril tuleb see Verdi suurteos Jassi Zahharoviga nimiosas publiku ette rahvusooperis Estonia.

Veel enne – novembri kolmel esimesel õhtul – läheb aga Vanemuine oma ooperi- ja tantsuvõimekust näitama Soome rahvusooperisse, kaasas uuslavastus «Tosca» ja eelmisel hooajal esietendunud «Peer Gynt».

———————————————-

Arvamus

Vivian Kallaste, endine Vanemuise metsosopran:

Ma olen rõõmus, et tulin esietendust vaatama.

Viimasest lavastusest on meeles see, et lavakujundus oli natuke kohmakas, mistõttu vaatuste vahel oli kolm pikka vaheaega. Nüüd on kunstnik leidnud väga toreda lahenduse, nii et lavapildis saab teha muudatusi sujuvalt ja kiiresti. Eriti tahan ma tänada teda selle eest, et niisugune kujundus sobib klassikalisse ooperisse väga hästi.

Kõige sellega, mis ma lavalt kuulsin, olen rahul. Nuriseda saaks muidugi iga pisiasja üle, näiteks oli tunda väsimust ja rabedust lauljate puhul, aga üldmulje oli väga hea. Lauljatele kulub ära väljapuhkamine pärast pikka väsitavat prooviperioodi.

Orkester meeldis mulle samuti. Me kuulsime ju ka mõnda pisikest valenooti, aga see on suure ooperi juures väga väike asi.

Tahaksin õnnitleda Taavi Tampuud ja Atlan Karpi – tore on kuulata, et noored eesti mehed laulavad nii hästi. Maailmas on palju häid lauljaid ja kui on raha, siis on võimalik osa neist Tartusse tuua, aga parema meelega näeksin laval siiski põhikoosseisus võimalikult palju eestlasi.

Tõnis Uibo, endine Vanemuise bariton:

Kõlapilt oli uhke. Leedu lauljad on erakordselt hea tehnikaga ja ma usun, et nad andsid endast parima, ja läti laulja Cudakovs on kindlasti väga hea bariton, aga kõige tähtsam oli esietenduse puhul see, et rahvas saalis nautis, tõusis püsti ja hüüdis braavo. Eks ma vaata teise koosseisu samuti ära.

Ooper peab natuke glamuurne ka olema, kuulsin hiljuti Läti Rahvusooperi «Turandotti», selle kõrval jääb siin glamuuri võib-olla natuke väheks. Aga ikkagi, oli uhke!