Lotte teeks Hercule Poirot’le ära iga kell
Vanemuise teatris tegutsev koeratüdrukust jälgedeajaja Lotte lahendab kahe tunni jooksul pähklitangide lihtsusega isa Oskari leiutatud suhkrumasina kadumise loo.
Ilmselt on igaüks elus vähemalt korra endalt küsinud: kelleks ma tahan saada? Leiutajateküla Lottele tuleb Vanemuise lavastuses appi õnnelik juhus. Kahtlased tegelased näppavad tema isa leiutatud suhkrumasina ja Lottest saab detektiiv, kes asub uurima juhtumi üksikasju. Ühte õiget ettevõtmist ei alustata loomulikult ilma hea kaaslaseta ja nii teeb Lottega kogu seikluse kaasa usin abiline Bruno. Lotte ei tegutse Vanemuises esimest korda. Seekord veab peaosa Gerli Padar, kes teeb seda suurepäraselt.
Tegelikult ei olegi õigupoolest vahet, mis juttu Lotte parasjagu suust välja ajab, Padar on sellist väge ja entusiasmi täis, et laul, muusika ja laval kargamine teevad juba iseenesest selgeks, mis parasjagu toimub. Ega asja pole ülearu keeruliseks kah tehtud, sest tegelikult ei tule mängu ühtegi päris paha tegelast. Vahel võib hirmutav tegelane olla lihtsalt parasjagu argpüks, nagu selgub vahejuhtumist Karuga.
Vanarahvas teab rääkida, et lapsesuu ei pidavat valetama. Teinekord pidavat lapse suust kõlavad laused täiskasvanutele märksa tõsiselt võetavamana mõjuma. Tõsi on! Lottest kiirgab nii palju elurõõmu ja heasüdamlikkust, et tundub tõepoolest hämmastav, kust võtab mõni inimene õiguse teiste suhkrumasinat ära vinnata või kas või teiste vastu paha olla. Ei sobi ju lihtsalt! „Lotte” oleks justkui lastelugu. Aga mitte ainult. Täiskasvanute maailm oma künismi, vimma, kibestumise ja ärapanemise, võistlemise ja ütlematajätmistega saab mõnusa sahmaka. Ükskõik kas vitsu kintsule või külma vette krae vahele. Sest lastega koos tulevad teatrisse eeldatavasti ka vanemad.
Isegi kui vanemad tahavad teha nägu, et tegemist oli lasteetendusega, peavad nad hiljem arvestama võimalusega, et nende laps võib Lottest inspireerituna asuda detektiiviametisse ja esitada mõne juhtumi uurimisel vanematele ebamugavaid küsimusi. Nii et sõbralikkus ja headus elunormiks, muidu tuleb lastele aru anda. Poleks ju eriti pedagoogiline soovitada vastuse asemel Tammsaaret lugeda. Lugu hoiab üleval juba „Lotte” animafilmidest tuttavat joont, tegelaskujud on head ja pahasid tegelasi õieti mängu ei tulegi.
Lotte ja Bruno asuvad lahendama ühte suurt juhtumit ja lahendavad lõpuks selle käigus ka mitu väiksemat. „Detektiiv Lotte” on omamoodi järg Vanemuises edukalt esitatud loole „Lotte reis lõunamaale”. Kuid uus lugu on spetsiaalselt teatri jaoks kirjutatud ja püüab peategelast näidata pisut teise kandi pealt, kui seni kinos nähtu. Vanemuine on omandanud kõik Lotte-tegelaskuju teatris esitamise õigused ja kavatseb viia Lotte-lood ka Eestist välja.
Muusikal „Detektiiv Lotte”
Vanemuise suures majas Esietendus 28. novembril •• Helilooja Priit Pajusaar •• Libreto autorid Janno Põldmaa ja Heiki Ernits •• Laulusõnade autor Leelo Tungal •• Lavastaja Ain Mäeots •• Muusikajuht Tarmo Leinatamm •• Dirigent Lauri Sirp •• Kunstnik Iir Hermeliin •• Mängivad Gerli Padar (pildil), Robert Annus, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Sepo Seeman, Markus Luik, Atlan Karp, Märt Jakobson jt •• Osalevad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor.