Detektiiv Lotte ja ta sõbrad muudavad kurja heaks
Kui vaid lapsed teaksid, kui õel ja pahatahtlik võib maailm tegelikult olla! Mudilased, kes laupäeval Vanemuisesse algupärast lastemuusikali «Detektiiv Lotte» vaatasid, ei oska seda vist enam kahtlustadagi.
Loo läbiv liin on kutsikas Lotte isa leiutatud suhkrumasina vargus. Lotte, kel elukutse valik nagunii kunagi ees, otsustab proovida detektiivi ametit ning kutsub masina kadumise lugu uurima ka kassipoeg Bruno, kes otsustab kooli mitte minna ja klaveritundidest poppi teha. Väikestel uurijatel pole aga järjepidevust ning teel püha tõe juurde tegelevad nad palju hoopis kõrvaliste asjadega.
Täiskasvanud vaataja jaoks tekib siin aga hulk küsimärke. Nimetagem asju ikka õigete nimedega! Suhkrumasina vargus on ju tegelikult kuritegu, ehkki lastemuusikalis nimetatakse seda «ära viimiseks» või «kaotsi minemiseks», sest viijatel oli seda «väga vaja». Nõnda võiks ju igasugust seaduserikkumist nimetada. Tundidest popitegemine ei näi samuti kedagi häirivat, ehkki Brunol on vahel selle tõttu süümepiinad.
Muusikalis saavad suurepäraselt läbi kassid, koerad ja isegi putukad, jänesed on aga millegipärast karu kartuses puu otsa elama kolinud. Kus on loogika? Arstist jänes Ave demonstreerib erakordset võhiklikkust, pakkudes kõikide haiguste diagnoosiks kolme varianti, kasutades ravimina jääpurikaid.
Aga aitab vingumisest. Sest «Detektiiv Lotte» polegi loodud täiskasvanud ning maailmas valitsevast kurjusest ja pahedest rikutud vaatajale – kõik on helge, värvikirev ja fantaasial lastud vabalt lennata. See on ebaloogiline nagu kaunis unenägu. Suhkrumasinatki oli ju röövikutel vaja vaid selleks, et mitte suhkrut mekkida, vaid haugata masinasse visatud suhkrupeete. Siis aga muneda ning ilmale tuua arvukalt järglasi – ports helesiniste tiibadega liblikaid.
Jätame siinkohal lastele ütlemata, et liblikate tõttu tekib edaspidi endisest veelgi suurem ports röövikuid, kes koerapere peedid järgmisel aastal suure tõenäosusega viimseni nahka pistavad. Ja siis peab saagi säilitamise nimel juba mürki kasutama. Mis aga tähendab massimõrva.
Kunstnik Iir Hermeliini loodud laste maailm – kaasa arvatud veealune – on kirgas ning kostüümid kannatavad igasugust kriitikat. Lottena kujutaks Gerli Padari asemel ette vaid Katrin Karismad või Helgi Sallot, aga sel juhul pidanuks Gerli sündima aastakümneid varem. Esietendusel paistis silma ka lavastaja Ain Mäeots Karuna, kes haigestunud Jaan Willem Sibulat asendas – sellist kelmikat, rõõmsameelset, plastilist ja tantsulist looma juba iga päev ei näe!
Vinguvatele täiskasvanutele aga soovitaks muretseda endale unenäoaparaat, nagu see oli leiutajast koeraisal. Pistad pea sisse ja muudkui vaatad. Mitte koerte ja kasside tagaajamist, nagu koeraisa seda tegi, vaid midagi kaunist. Maailma, kus kurjust polegi ja kus ükski laps ei nuta. Nagu «Detektiiv Lotte» esietendusel.
Esietendus
«DETEKTIIV LOTTE»
Helilooja Priit Pajusaar
Libreto Janno Põldma, Heiki Ernits
Laulusõnad Leelo Tungal
Lavastaja Ain Mäeots
Muusikajuht ja dirigent Tarmo
Leinatamm
Kunstnik Iir Hermeliin
Osades Gerli Padar, Robert Annus, Aivar Tommingas, Leino Rei, Maria Soomets jpt
Esietendus 28. novembril Vanemuises