Lottest võib saada Eesti Pipi
“Detektiiv Lotte” on ajatu lastemuusikal, mis võiks Vanemuise repertuaari jääda aastakümneteks a la “Pipi Pikksukk” Estonias,” ütles teatrijuhist produtsent Paavo Nõgene juba päev enne reedest esietendust. Vaimustuses lastevägi reedeõhtusel esietendusel paistis olevat sama meelt.
“Loodan, et Lottest kujuneb Eesti Pipi. Ja nagu Pipid olid ja on Helgi Sallo ja Katrin Karisma, siis Gerli Padar on esimene Eesti Lotte.”
Võimalik, et see nii lähebki, sest ses lavaloos pole ühtegi negatiivset tegelast. Isegi ühtegi miinusmärgiga sõna mitte. “Mõtlesin isegi vahepeal, et lavastuse nimi võiks olla “Päästearmeelane Lotte”,” muigas laulusõnade autor Leelo Tungal pärast esietendust. Tema nimelt pidi autorite palvel oma tekstidest maha kriipsutama sõnad “varganägu” ja “varastamine” – viimase vasteks sai “ära viima”. Sõnaga, “Detektiiv Lotte” on läbinisti plussmärgiline lavastus, mis parimal juhul peaks olema iga Eesti lapse esimene teatrikogemus. Pompoosne ja positiivne. Täpselt nii, nagu koeratüdruk endas ainult plussmärke kannab.
Mingil moel on Lottest juba praeguseks, ka muusikalilavastuseta, Eesti laste kangelane saanud, arvab Nõgene: “Lottest on kujunenud fenomen. On võimatu kokku lugeda, kui palju Lotte asju iga päev välja tuleb – jogurt, riided, lelud, nüüd ka telefon.” Lisaks ka muusikalilauludega CD, mida Vanemuine enne esietendust uhkelt esitles.
Plaat pole aga kaugelt Vanemuise plaanide lagi. Et teater on omandanud “Detektiiv Lotte” teatriversiooni autoriõigused kümneks aastaks nii Eestis kui ka mujal Euroopas, alustab teater pärast esietendust oma piiritaguste koostööpartneritega läbirääkimisi, et viia Lotte lugu Euroopa teatrilavadele.
“Eesti lapsed on ainulaadses olukorras, et näevad lastelavastust orkestriga, sest mujal Euroopas ei juhtu just iga päev, et lavale tuuakse lastelavastus suure orkestriga,” sõnas Nõgene. “Et flööt ongi flööt ja oboe on oboe, mitte et neid mängiks sünt.” Ehk läheb tänu “Detektiiv Lotte” väljarännule Euroopa lastel paremini.
Lotte Vanemuises
«Detektiiv Lotte» jutustab loo armastatud koeratüdrukust Lottest, kes püüab välja mõelda, kelleks suurena saada. Algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult kaob isa Oskari leiutatud suhkrumasin.
Loomulikult otsustavad uudishimulik Lotte ja tema sõber Bruno detektiiviks hakata, et Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni või Hercule Poirot’ ja kapten Hastingsi eeskujul mõistatus lahendada ja suhkrumasin üles leida.
«Detektiiv Lotte» libreto autorid on Janno Põldma ja Heiki Ernits, laulusõnad kirjutas Leelo Tungal ning muusika Priit Pajusaar. Lavastas Ain Mäeots, kunstnik on Iir Hermeliin, koreograaf Janek Savolainen. Gerli Padari kehastatava Lotte assistendi Brunona astub lavale Robert Annus.