Vanemuislaste ballett astub uude kümnesse

Raimu Hanson, Postimees

Täna 70 aastat tagasi tegi Vanemuise tantsurühm veel viimaseid ettevalmistusi, et tulla järgmisel päeval, 4. märtsil 1939 vaatajate ette ühevaatuselise «Karnevalisüidiga».

Vanemuise ballett peab seda Ida Urbeli lavastust Pjotr Tšaikovski muusikale oma alguseks.

Esietendust näinud tartlane Aasa Tammur osales ise järgmises, juba täispikas balletilavastuses «Esmeralda». «Karnevalisüidi» vastuvõtust on tal praegugi selgesti meeles, et publik oli vaimustunud. Ei olnud ju varem vanemuislased vaatajatele varvastantsu näidanud.

Arvustajad olid kriitilisemad. 6. märtsi Postimehes märgib J. S. (Johannes Semper) muu hulgas, et «koosmängus ei olnud küllalt täpsust, ka ei saanud maskistseenis balletikoor arendada tarvilikku liigendust liiga kitsa lavaruumi tõttu».

Tantsijaid 14 riigist

Paar aastat hiljem Vanemuisega liitunud Ernst Raiste rääkis, et toonase trupi professionaalset taset on raske võrrelda praegusega. «Nüüdse trupi tantsijate koolitus vastab klassikalise balleti rahvusvahelisele kõrgtasemele. Seda on meil, veteranidel, rõõmustav vaadata – meie algus on kandnud vilja,» ütles ta.

Algusaastate aegu oli balleti esipaar Velda Otsus ja Udo Väljaots. Hilisemate tippude hulgas olid Ülo Rannaste ja Maie Maasik, Jelena Poznjak-Kõlar, Rufina Noor, Alla Lilleorg (Udovenko), Aivar Kallaste, Jelena Karpova…

Vanemuise balletijuht Mare Tommingas on tänased teatri 37 tantsijat Tartusse kokku kutsunud 14 riigist. Seetõttu on ka praegused esitantsijad välismaalased.

«Kindlasti on nende hulgas meie väike, habras, ilus ja armas Hayley Jean Blackburn. Ta on meie trupis neljandat aastat ja tundub, et jääb kauemaks, sest tal tuleb ilusaid peaosasid järjest juurde, ta areneb ja töötab väga hästi,» ütles Tommingas.

Mis on teoksil?

Meestest nimetas ta Steven Melendezi ja Mantas Daraškeviciust. «Mantas võlus oma tantsimise ja näitlemisega «Uinuva kaunitari» esietendusel ära kõik naised saalis,» lisas ta. «Suurepärane on ka meie Guy Burden, kes on «Peeter Paani» peaosas. Nüüd esietenduvas «Kevades» mängib ja tantsib ta Tootsi. Uusi tantsijaid tööle valides otsin lisaks tantsutehnilisele küljele ka huvitavat isiksust.»

Ruslan Stepanovi lavastatud «Kevade» esietendub 4. märtsil ja tähistab 70 aasta möödumist ajaloolisest «Karnevalisüidi» esietendusest. Samal päeval saab esitlusküpseks raamat ja DVD, mis mõlemad kannavad pealkirja «Vanemuise ballett 70». «Raamat ja DVD täiendavad teineteist,» ütles Tommingas.

Juubeliaasta kavas esietendub 15. mail Vanemuise suures majas kontsertlavastus «Queen – The Doors of Time», mille lavastaja, koreograaf, kostüümi- ja dekoratsioonikunstnik on Mare Tommingas. «Ma olen Queeni fänn,» märkis ta.

Tartu lauluväljakul tuleb 22. augustil vaatajate ette rahvusvaheline balletigala, mis annab läbilõike balletist seitsme aastakümne jooksul. 15. novembril on aga kavas Sadamateatris esietendada Janek Savolaineni 3D-tantsulavastust «Vanamees ja meri».

Arno Tali kõneleb jaapani keeles

Vanemuise teatri suures majas esietendub kolmapäeval koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanovi käe all «Kevade», millega Vanemuine tähistab ühtlasi oma balleti 70. aastapäeva.

Lavastaja on arvestanud sellega, et trupi praegused 37 tantsijat on pärit 14 riigist ning eestlaste kirjanduslike tüvitekstide hulka kuuluv Oskar Lutsu jutustus ei ütle neile midagi. Isegi osa tegelasi, näiteks Tõnisson, on ära unustatud ja Kiir on taandunud üsna tagaplaanile.

Üleilmastumine peegeldub ka lavastuse sissejuhatuses. Nimelt kõneleb pläru pahviv Lible (Aivar Kallaste) jaapanlase nägu Arnoga (Takuya Sumitomo) kirikutornis ja kui nad lahkuvad, lausub Arno Liblele midagi jaapani keeles.

Ülejäänud etendus kõneleb vaatajatega ikkagi tantsu ja helide keeli. Muusika on kirjutanud Ardo Ran Varres. Lavastuse kunstnik on Liisi Eelmaa, kostüümikunstnik Mare Tommingas ja valguskunstnik Airi Eras.

«Kevades» osaleb Vanemuise kogu paljurahvuseline balletitrupp. Teelet tantsib Hayley Jean Blackburn, Tootsi Guy William Burden ja Kiirt Silas Stubbs – kõik kolm Suurbritanniast.