Sofi Oksase luule muutus Vanemuises teatrireaalsuseks
Eesti Päevaleht, Andres Laasik
Tartu linnas Vanemuise teatris toimus sündmus – Sofi Oksase „Puhastuse” esietendus. Kuigi rahva poolt valitute kultuurihuvi on iseenesest kiiduväärt, ei tekitanud sündmust siiski mitte see, et esietendust külastas pool meie valitsust ja ekspresident Arnold Rüütel. Sündmuseks kasvas „Puhastus” oma ainese ja sisu ning esitusviisiga. Korda läks.
Ega maailmakuulsaks saava romaani aluseks oleva näitemängu Eesti-esmaetendus polnud iseenesest ettearvatavalt mingi pilvitu päev. Probleeme on küllaga, sealhulgas ka kunstilisi. Romaani võttis eesti lugeja soojalt vastu, kuid teatris rollideks realiseerimine on siiski oma konkreetsuses midagi muud. Siin on ohtusid küllaga, sest Oksase pakutav tõde Stalini ajast ja üheksakümnendate algusest on ikkagi kunstitõde, mis ei peegelda elu sugugi ammendavalt. Teos on kirjutatud eemalseisja julguse ja otsustavusega.
Kunstina Liisa Smithi Eesti-esmalavastus „Puhastust” pakkuski, loovides mööda ettevõtmise poliitilistest ja psühholoogilistest karidest. Üks võimalik lugu, oma dramaatilisuses haarav ja liigutav.
Vastuoluline saatus
Vanemuise lava rikastas kenasti oma tööga Marje Metsur, kelle mängitud Aliide Truu rollis arenes vastuoluline naisesaatus. Marje Metsurit aitas siin tublisti noort Aliidet kehastanud Maarja Mitt, kelle kanda jäi noorpõlve armastuse ja raskete valikute teatrilaval kunstitõeks tegemine. Lavastuses oli huvitav see, kuidas vana ja noor Aliide laval suhtlesid, justkui hinnates üheskoos oma läbielatud minevikku. Selle lavastusliku käigu poolest erines Vanemuise käsitlus algupärasest Soome Kansallisteatteri omast, kus oli rohkem esil narratiivi loogika ja tõde.
Keerulise Zara rolliga sai suurepäraselt hakkama Liisa Pulk, kes ei langenud inimtüüpi kujutades mingitesse stampidesse, vaid tegutses laval asjalikult, nii nagu näitemängu ülesehitus ette nägi. Isegi tükis must-valgelt (õigemini päris mustalt) kujutatud NKVD-mehi ja mafioososid mänginud Maarius Pärn ja Tarmo Tagamets tulid oma rollidega enam-vähem puhtalt välja, langemata erilistesse liialdustesse. Punamehikest Martinit mänginud Margus Jaanovitsil oli laval oma rollimaterjalis juba veidi rohkem mänguruumi ja tema tegelaskujusse mahtus isegi pisut huumorit.
Huvitav on võrrelda Kansallisteatteri ja Vanemuise Hans Peki rolli. Kui soomlaste jaoks oli tähtis asja psühholoogiline külg ja esiplaanil nurkaaetud loom, kes on murdumas, siis Karol Kuntseli mängus oli romantilist ülevust. Sestap oli võetud appi lõigukesi romaani Hansu pihtimustest, milles peegeldub sinimustvalge võitlusvaim. Aga selles romantilises ülevuses polnud midagi võltsi, Hansu maskuliinne veetlus toetas seejuures Aliide pealiini, tema armastus oma õemehe vastu mõjus tänu sellisele Hansule igati tõsiseltvõetavalt.
Talumaja elementidest loodud avatud ruumis kohtus eilne päev veel kaugema minevikuga. Lavakujundus soosis metafüüsilist mängu ajaga, looritades dramaatiliste inimsaatuste arenemist laval kokkuleppeliste kulissidega. „Puhastuse” lavastusel oli justkui oma kindel raam, mis rõhutas, et tegemist on selliste inimestega ja sellise väga dramaatilise looga. Kui palju on siin rahva lugu ja kui palju ajalugu, see jäägu juba vaataja mõistatada.
„Puhastuse” lavastuse puhul ilmnes üks huvitav asjaolu. Tegemist on lavateosega, kus kehtestasid ennast peaasjalikult naised. Peale selle, et mõjule pääses tähena tõusev naiskirjanik, panid ennast laval maksma ka lavastaja Liisa Smith ja kunstnik Marge Martin. Ja ka näitlejate poole pealt on sügavamad rollid just naistel. „Puhastuses” on juttu nii naistevahelisest reetmisest kui ka solidaarsusest. Teose lavale toomisel on naistevaheline solidaarsus ka teatritehnoloogiliselt maksma pääsenud. Meestel siin nagu midagi eriti tähtsat teha polekski, ainult mängu kaasa teha ja takka kiita.
Vanemuislaste „Puhastus” sõidab Helsingisse
•• Juba on otsustatud, et Vanemuise teatri „Puhastust” mängitakse Helsingis Kansallisteatteri laval kaks korda jaanuaris 2011.
•• Kansallisteatterit võib pidada „Puhastuse” sünnikoduks, kus aasta enne romaani ilmumist valmis teose näidendiversioon. „Puhastuse” lavastust Kansallisteatteris saatis suur edu, etendused olid enamasti viimase piletini välja müüdud. „Puhastuse” lavastajast Mika Myllyahost on saanud Kansallisteatteri uus direktor, kelle lahkel kutsel vanemuislased Helsingisse mängima sõidavadki.
•• Praeguseks on „Puhastus” jõudnud teistessegi Soome teatritesse, lisandunud või lisandumas on seitse „Puhastuse” lavastust muudes Soome linnades. Soome stuudio Solar Films töötab „Puhastuse” ekraniseeringu kallal.
•• Sofi Oksanen ise ei saanud teose Eesti-esietendust vaadata, sest viibis samal ajal Viinis, kuhu „Puhastuse” saksakeelse tõlke tutvustamise turnee on ta viinud.
Teater
„Puhastus”
Draama kahes vaatuses
•• Autor: Sofi Oksanen (pildil)
•• Tõlkija: Kalju Kruusa
•• Lavastaja: Liisa Smith (London)
•• Kunstnik: Marge Martin
Muusikaline kujundaja: Sakarias J. Leppik
•• Osades: Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Mitt, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), Maarius Pärn
•• Esietendus 18. septembril 2010 Vanemuise teatri väikeses majas