Sofi Oksaneni „Puhastuse“ eestikeelne esmalavastus Tartus

Turun Sanomat, Jouko Grönholm

(Tõlge – Luisa Tõlkebüroo)

Lavataevas, mida kogu aja on katnud salapärane pääsukeste parv, värvub esmalt verekarva punaseks ja kattub lõpuks suitsuviirgudega. Seejärel muutub puna puhtaks taevasiniseks, kõik hajub ja jääb vaikseks.
Sofi Oksaneni „Puhastus“ toob eestikeelses esmalavastuses peale kannatuste esile ka üllatavat lootust. Edith Piafi legendaarne „Padam Padam“ kostab juba lavastuse alguses ja jääb kogu helikujunduse üheks püsielemendiks.
Tartus Vanemuise teatris on praegu kõige tähtsam see, et soome algupärandi eestlastest tegelaskujud räägivad esimest korda oma emakeelt. Meeleolu laupäevasel esietendusel oli ülev ja ainulaadne. Eesti publik jälgis etendust äärmiselt keskendunult ja täisvaikuses, reageerimata isegi huumorisähvatustele. Aga kui saabus aeg aplausiks, puhkes see tuliselt ja kestis kaua.
Ülesehitus teravam
Lavastuse ülesehitust puudutav olulisim muudatus soomekeelse näidendiga võrreldes on selles, et „Puhastuses“ algab kõik tsitaadiga Hansu päevikust – ja lõpuks jõuab kõik sinna ka tagasi, kuigi lõpus tsiteeritakse Hansu päevikut juba kaua aega surnud ja nüüd vaid mälestustes elava tegelaskuju ammuste mõtetena.
Ajaliste tasandite ühitamine ja põimimine kuulub Sofi Oksaneni romaani ja teatud määral ka sellele eelnenud näidenditeksti parimate ja viimistletumate joonte hulka.
Seda on täiel määral tunda ka Liisa Smithi intensiivses lavastajatöös Tartus. Palju erinevaid konnotatsioone tekitavad laval kujutatud detailid: kardinad, aknad, kohvrid, rongi kolksumine.
Lavastusest kõnelemisel tulekski viidata eelkõige romaanile, sest Liisa Smith on algset näidenditeksti täiendanud proosateose materjalidega.
Algusest lõpuni kõnetavalt
Nii muutub algusest lõpuni mõjuvaks see Eesti erinevate aastakümnete tegelikkus, mida „Puhastus“ nii otsekoheselt uurib ja analüüsib. Polegi nii oluline, kas Eesti ajaloost tekib õige ja tõepärane tervikpilt. Oluline on, kas „Puhastus“ toimib iseseisva kunstiteosena.
Tartus etendunud tõlgendus näitab selgelt, et nii see on. Lisaks õnnestub esimesel eestikeelsel „Puhastuse“ lavastusel Oksaneni algse teksti mõõtmeid laiendada ja rikastada.
Oksaneni romaan on oluliselt mitmetahulisem ja kihistunum kui aasta varem valminud näidend. Romaan ilmus 2008. aastal ja saavutas tuntuse, mis üsna varsti ulatus täiesti erakordsete rahvusvaheliste mõõtmeteni.
Esimesed positiivsed kommentaarid Eestist tulid juba pärast tõlke ilmumist. Need olid enamasti vägagi kiitvad ja vaimustunud, mõningatele kriitilistele reaktsioonidele on Soomes pööratud üleliia suurt tähelepanu. Näidendi käsikirjale lisatud kohad romaanist näitavad, kui laialdaselt ja kui erinevatest vaatenurkadest on lähenetud Oksaneni romaanile Eestis.
„Liiga naiivne“
Vestlesin lavastaja Liisa Smithiga (32) „Puhastusest“ päev enne esietendust Wilde hubases kohvikus Tartu kesklinnas. Üllatusin, kui ta ütles, et keeldus alguses „Puhastuse“ lavastamisest seepärast, et pidas näidendi teksti eesti publiku jaoks liiga naiivseks.
„Muutsin siiski meelt, kui lõpuks pärast kahe teisegi lavastaja loobumist lugesin läbi romaani eestikeelse tõlke,“ lisas Liisa.
„Sain Sofilt loa muuta näidendi algset teksti ning kõik minu soovitud muudatused oleme hiljem meilitsi läbi arutanud – kõigile neile on Sofi õnnistus.“
Vastupidiselt Sofi Oksanenile on Liisa Smith mõlema vanema poolt läbinisti eestlane. Ainult et elu on viinud ta juba kümneks aastaks Londonisse. Ta on läbinud East Anglia kõrgkoolis ja Kuninglikus Teatriakadeemias nii näitleja- kui ka režiiõpingud.
Vanemuise teatris lavastas Smith teist korda, aga lisaks Suurbritanniale soovib ta praegusest rohkem töötada just oma sünnimaal.
„Puhastuse“ ettevalmistamisel on Liisa Smith uuel moel tutvunud ka oma suguvõsa ajalooga, sest alles nüüd on ta rääkinud lähedastega asjadest, millest varem on vaikitud. Nii on olnud ka teatritrupis, kus erinevas vanuses näitlejad ja muu personal on kõnelenud vapustavaid lugusid oma sugulaste elust.
2011. aastal New Yorgi teatris La MaMa esietenduv „Puhastus“ on esimene USA tuntud eksperimentaalteatris mängitav soome näidend. Teose lavastamisõigusi on müüdud ka Põhjamaadesse.
„Puhastuse“ etenduste mängukava kohta leiate teavet aadressil www.vanemuine.ee. Vanemuise lavastust on kavas etendada teisteski Eesti linnades ning seda plaanitakse külalisetendusena mängida ka Soome rahvusteatris.