Puhas seks – maitsekuse piires
Eesti Päevaleht, Raimo Poom
Mida veel saab Casanova loole lisada? Tema seiklusi on faktidest küllastatud kostüümidraamade näol pea igal ajal võimalik vaadata mõne taevakanali korduslinastuse väidetavalt oodatud kordusest.
Ainuke, mida need lood ei paku, on inimestevaheliste tunnete, põrkumiste ja tõmbumiste subjektiivselt emotsionaalne pool. Ja kuidas seda üldse edasi anda? Võimatu.
Vanemuises äsja lavale toodud, Belgia koreograafi ja lavastaja David Sonnenblucki „Casanova” aga suudab seda. Kes tahab mineviku suure hurmuri elukäigu ümberjutustust, see jäägu truuks telerile. Kuid need, kes tahavad kord kogeda, kuidas lavalt levib saali lihast ja luust läbi lõikavat kõikvõimaliku armastuse keemiat, võtku piletid.
Piltlikult öeldes on tantsulavastuses kogu loost järele jäänud puhas seks. Ei-ei, maitsetutest või isegi selle poole kaldu piltidest pole juttugi. Inimlik animaalsus päästetakse valla erineva pingega laetud elektriliselt särisevate tantsunumbritega, mille aluseks on tihkeks, ent tempokalt hoogsaks pressitud koreograafia. Tänapäevase muusika kasutamine tähendab, et DJ plaadikeerutamise najal sirgunud põlvkonnad võivad end eriti pingutamata lavalt nähtavaga samastada.
Ühtaegu on Sonnenbluck valinud lavastusele vägagi riskantse toimenurga. Paberil võib teha eriti peene tantsuseade ja ka jalga tatsuma panevat muusikat pole raske kokku ajada. Kuid lõpuks peab konkreetne trupp asja laval toimima panema. Selles suhtes tuleb Vanemuise väikest, aga väga rahvusvahelist tantsumeeskonda tunnustada. Jah, etendust veavad kvaliteedimärgiga Vanemuise esitantsijad, kuid tegemist pole klassikakaanoneid järgiva lavastusega, mis toetuks peamiselt staaride sooritustele ja ülejäänutelt polekski suurt midagi oodata.
Kokkuharjutanud trupp
Vastupidi, see konkreetne „Casanova” haarab kogu truppi ja nõuab õnnestumiseks ühist sujuvat pingutust. Selles mõttes on tulnud lavastus Tartu kutselise tantsutrupi jaoks nähtavasti õnnelikul ajal: laval on ühtne, kokkuharjutanud ja -sulanud trupp.
Kui veel mõni aeg tagasi võis mõnest lavastusest midagi muud välja paista, siis enam mitte. Tiim töötas ja pole vähe öelda, et see mängis etendusele osaks saanud häälekalt ja siiralt tunnustavas vastuvõtus suurimat osa.
Kui keegi peaks nüüd piinlikult enda ette põrnitsema, siis tuleks seda teha neil, kes vastutavad Vanemuise etenduste ajakava ja kohtade kokkuleppimise eest. Mis mõttega oli möödunud laupäevane „Casanova” külalis-esietendus Tallinnas selle hoo-aja esimene ja viimane? Kõigil pole võimalik alati õhtusteks etendusteks Tartusse sõita. Kavalehe vahelt pudenes küll reklaami kõikvõimalike teiste Tartu teatri Tallinnas toimuvate etenduste kohta, aga hea tantsu-lavastus on tehtud kunstlikult defitsiitseks.