Komöödia ja tragöödia «Kajakas»
Tartu Postimees, Mirt Kruusmaa
Tartu ülikooli kirikus esietendus Vanemuise lavastus «Kajakas». Anton Tšehhovi suurepärasele näidendile andis laval elu Tiit Palu.
Komöödiažanrile ehk mitte iseloomulikult seob peategelasi õnnetu armastus. Omajagu armuvalu põhjustab Treplevile (Karol Kuntsel) samuti oma ema (Külliki Saldre) jahe suhtumine tema loomingusse, mis samaväärselt Niina (Maria Soomets) suutmatusega teda armastada hukutab noore andeka mehe.
Niina tegelaskuju lepib oma saatusega ja on oma sihikindluses jätkata elu ilma illusioonideta väärikas, olgugi et vaimselt rusutud. Sellele vastandub Maša (Ragne Pekarev) karakter, kes vaid näiliselt lepib Treplevi kaotamisega, kasutades oma abielu Medvedenkoga (Priit Strandberg) vaid tähelepanu hajutamiseks.
Rahulolematus eluga
Rahulolematus eluga vaevab igat «Kajaka» tegelast suuresti seoses nende suhetes kunstiga.
Sorin (Peeter Volkonski) kahetseb, et temast ei saanud kirjanikku, ja seepärast tunneb kaasa Treplevile, kes püüdleb oma eesmärgi saavutamise poole. Kummatigi saab Treplevist edukas kirjanik, ent ilma Niina ja ema kiindumuseta ei ole ta õnnelik.
Kirjanik Trigorini (Riho Kütsar) rahulolematus on ühtlasi üks suurimaid irooniaid: kuulus, andekas ja imetletud mees kannatab oma loometöö all, mis nõuab temalt lakkamatut pühendumist.
Trigorini alatus selgub tema suhetes Niinaga, kelle ta kunsti nimel ohverdab. Algul Niinat enda poole kutsuvat turvalisust ja vabadust sümboliseerinud kajakas tähendab hiljem hukkumist armsama käe läbi.
Hoolimata näidendi tegelaste traagilisest saatusest on Palu lavastus vaimukas, helge ja mõjub tõsisemates stseenides ka siiralt. Huumorit pakuvad eelkõige kõrvaltegelased. Nõnda saidki särada kohmaka, kuid armsa Medvedenko osatäitja Priit Strandberg ja Sorini osatäitja Peeter Volkonski.
Keerulisemas rollis mängis suurepäraselt Külliki Saldre, kes sai väga hästi hakkama Irina vastandliku osaga: ta tundis oma poja suhtes nii pettumust kui ka hoolt ja Niina vastu nii sümpaatiat kui ka armukadedust. Samuti oli mõjurikas Maria Soometsa näitlemine lavastuse neljandas pildis.
Maša karakteri puhul paistis paiguti silma ülepakutud maneer, eriti kui silmas pidada kavaski mainitud loomuliku näitlemise tähtsust teose lavastamisel.
Tekst ja ruum
Klassikalise näidendi lavastamisel on alati huvitav, kuivõrd suudetakse teksti kogu algupärases tähendusrikkuses vaataja ette kanda.
Teksti järgi toimub tegevus Venemaal tõldade ja mõisnike ajal ning niisuguse tegevuse paigutamine tänapäeva mõjuks vastuoluliselt. Seesugust konflikti näidendi ja lavastuse vahel Tiit Palu töö puhul ei tekkinud.
Teksti toetas muu hulgas etenduse toimumispaik, Tartu ülikooli kirik. Ajastule sobiliku hoone kulunud, aga õdus atmosfäär koos Silver Vahtre romantilise lavakujundusega võimendasid teose selliseid teemasid nagu igatsus ja armuvalu.
Ruum jagunes tinglikult eeslavaks, kus toimus põhitegevus, ja tagumiseks lavaruumiks kiriku apsiidis. Viimane oli etenduse ajal sageli eraldatud tumeda looriga, mis omal moel lahutas lisaks lavaruumide karakterite meeleolusid: eespool valdav seltskonnaelu asjalik korraldamine ja naljatlemine asendus tagapool karakterite mõtiskleva hoiakuga.
Enamalt jaolt võis neid konfliktseid meeleolusid näha laval samal ajal, mis tõstis argi- ja mõtteelu kõrvutades esile tegelaskujude traagilist saatust.
Tähtis on siin ka idee, et igapäevased kogemused, nagu lotomäng või linna sõitmiseks hobuse leidmine, pole tühised, vaid võivad meie elusid pöördumatult muuta.
Sellist eluproosa rõhutamist näidendis toetas lavakujundus, milles argisele toimetamisele vihjavad mitmed pisiasjad (näiteks lava ääres seisev kastekann). Tiit Palu lavastust võib pidada «Kajaka» heaks teostuseks, mis suutis välja tuua Tšehhovi näidendi paljud peensused alates elu tühistest detailidest ja suurest kurbusest ning lõpetades huumoriga.
Mirt Kruusmaa õpib TÜs filosoofiat ja poliitikateooriat ning kuulub teatriteaduse üliõpilaste looži. Teatritekste on ta avaldanud muu hulgas Müürilehes ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Ühtlasi on ta Generaadio teatrisaatesarja «Elusamus» juht.