Arvustus | Neli tundi ehtsat Shakespeare’i

Neli tundi ehtsat Shakespeare’i-mul on aukartus sellest siin üldistavalt kirjutadagi. Teeksin nii palju liiga tegijatele, et jätan kohe heaga blogis pikemaks lahtiharutamiseks. Tegemist on kogu kevadhooaja siiani suurima teatrielamusega (koos “Sihtidega”) ja toon ära TOP5 põhjust (mitte pöörata tähelepanu järjestusele, kirjutan kuis meelde tuleb):

1. Võimas, uhke, lõbus ja muusikaline oma mõnusate tarantellade ja pillimänguga. Pikka aega pole nii õigele Shakespeare’ile ligidale asja laval näinud (vaid paar pisinüanssi, a need on ainult luubiga vaadates näha) Priit Strandberg on saanud vägeva asjaga hakkama!
2. SEE finaal! 3nda vaatuse teine pool on puhas kuld! Ja selle sees Maria Annuse nii laul kui monoloog. Ja mitte isegi see monoloogi sisu, a kuidas Maria seda esitab, iga sõna armastades (Anu Lamp’i tasemel).
3. Kõik need lopsakalt karikatuursed ja megavahvad meestegelased! Üks naljakam ja erilisem kui teine! Eriti Andres Mähar, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Karol Kuntsel ja Hannes Kaljujärv, Janek Joost, Kristjan Üksküla ometi endale väärilises rollis (kusjuures tema tegelane vist kõige tekstimahukam? Ehkki siin peaosalist polegi, a ta kaval teener on kuidagi realistlikum ja karikatuuril on nurgad maas). No iga kord kui Hannes, Karol, Ken või Andres laval midagi tegid, rahvas naeris. Oskar Seeman alguses lavale ilmus, siis inimesed pidid kavalehte vaatama, kes see on! Mega hästi hoidis oma kareda hääle ja väikeste tabavate italiaano-nüanssidega karakterit kuni lõpuni välja! Ken on nii hoogne ja vingelt eripärane ja seda nii eesliinil kui taamal! Kaks uut noort näitlejat, kelle iga rolli oodata pikisilmi!
4. Jakobi Mäe teatristuudio noored annavad nii palju kogu lavastusele, aga samas on olulised muusikalise kujunduse ja kõikvõimaliku massi loomisel. Iris Viru ja Helo Kaplinski neist varasemast tuttavad, a siit avastas veel mitu…näiteks Gustav Nikopensiusel hea lavasarm, Mirjam Aavakivi, Elo Kaalep…
5. Koomika pea kõik valdkonnad esindatud – füüsiline-, karakteri-, situatsiooni- ja muidugi Shakespeare’i mahlaselt hea tekst. Jambiga, aga see on ilmselt masside jaoks kavalalt suuremas osas peidetud (värsifännina isegi oleks tahtnud rohkem, a ei võtt ka miskit vähemaks).

(Danzumees, 29.04.2022)