Draamanäitleja saab uue kogemuse
Tartu Postimees, Raimu Hanson
Evelin Võigemast tuleb Vanemuises vaatajate ette muusikali «Evita» nimiosas. Näitleja räägib, miks talle see roll huvi pakub ja mida ta peab tegema, et selle osatäitmisega säravalt vaatajate ette tulla.
Mida on teile kui näitlejale andnud Evita rolli loomine ja proovid lavastaja Georg Malviusega alguses Tallinnas ja eelmisest nädalast Vanemuises?
Mingis mõttes on seda vara öelda, eks ma ole kindlasti targem pärast esietendust, reedel see ju alles sünnib.
Näitlejana ei ole mul liiga tihti neid olukordi ette tulnud, kui on vaja suures peaosas lavastust jõuliselt vedada. Draamatükkides tuleb sellist asja vähem ette. See on mulle nüüd kindlasti uus kogemus.
Vokaalses mõttes ei ole ma pidanud kunagi laval olema ja laulma nii palju järjest nagu «Evitas» – ehkki ma olen laulnud laval küll ja veel.
Milline on teie muusikaharidus?
Olen lõpetanud lastemuusikakooli ja õppinud põhikoolis muusika eriklassis. Muusika matemaatiline põhi, nooditundmine, on mul päris tugev. Õppisin klaverit. Alates lavakast olen puutunud kokku ka hääleseade õpetajatega.
Millega olete pidanud Evitaks valmistumisel arvestama?
Muusikalis solistina laulda nõuab võrreldes draamanäitlejana laval mängimisega palju paremat ettevalmistamist igaks prooviks ja etenduseks.
Olen «Evita» proovide käigus väga ruttu selgeks saanud, et hääl peab olema laulmiseks soe, aga tuleb välja, et ka keha peab olema soojaks tehtud. Mul on olnud kergemad proovid siis, kui ma olen teinud hommikul trenni. See tähendab, et kui kogu keha on korralikult üles äratatud, siis on laulda lihtsam.
Ja väsimus on see, mis annab hääles kõige enne tunda. Ehk siis et tubli ööuni peab olema tagatud. Kui on öösel liiga vähe magatud või on väsimus suur, on üsna võimatu hästi laulda. Nii et sellega pean ma kindlasti arvestama.
Etendused on tsüklites, vahepeal on kolm-neli nädalat pausi. Hääleinstrumenti tuleb aga ikkagi kogu aeg korras hoida.
Kas on midagi, mis jääb teil selle lavastuse tõttu tegemata? Näiteks osalemine mõnes teises lavastuses?
Praegu paistab, et ei jää. Reedel on esietendus ja kolmapäeval hakkavad linnateatris uue lavastuse proovid. Mulle on sattunud just paras paus «Evita» proovideks.
Linnateatri uue tüki lavastaja on Sander Pukk, kes lõpetas lavakunstikooli 2012 lavastajana. Mul on see temaga esimene koostöö.
Mille poolest erineb teie Evita nendest Evitadest, keda on kehastanud Vanemuise lavastustes Siiri Sisask ja Maarja-Liis Ilus?
Raske öelda, ma ei ole ennast kõrvalt näinud. Ja kui ma vaatasin «Evitat» raeplatsil Siiri Sisaskiga peaosas, istusime nii serva peal, et laval toimuvat oli raske jälgida. Mul ei ole sellest kahjuks mingeid erilisi mälestusi. Maarja-Liisi ei õnnestunud mul saalis vaadata, olen näinud teda DVD pealt, mille järgi ma Evita osa õppima hakkasin.
Mulle tundub, et erinevused või sarnasused jäävad publiku otsustada. Ma ei oska seda ise hinnata.
Püüan läheneda sellele prouale nii, nagu ma tunnen ja temast aru saan.
Proua Eva Peróni kõrval on härra Perón. Kuidas teile meeldib tema osatäitja Kalle Sepp?
Kalle on minu jaoks väga tore avastus. Ta on tugev, jõuline ja mehine. Ta laulab väga hästi. Hoolimata sellest, et ta ei ole näitlejaks õppinud, tundub mulle, et me klapime laval väga hästi. Temaga on lihtne töötada ja me oleme mõlemad teineteisele nõu ja jõuga abiks. Meie koostöö läheb kergelt.
Osalesite Vanemuise muusikalavastuses «Ruja», mis tuli vaatajate ette vabas õhus suvel 2008, lavastajaks Tiit Ojasoo. Tema lavastas ka «Evita» suvel 2002 Tartu raeplatsil. Millised on taas lavale tuleva «Evita» ja «Ruja» lavastustiimi põhilised erinevused?
«Ruja» on ainus Vanemuise lavastus, kus ma olen seni mänginud. Iga lavastus on väga paljus oma lavastaja nägu. Suurim erinevus on lavastajate käekirjade vahel. Tiit Ojasoo ja Georg Malvius on nii erinevad mehed, et neid on isegi raske võrrelda.
«Ruja» tõttu oli «Evitasse» tulla lihtsam: päris suur osa rekvisiitoreid, helimehi ja jumestajaid on juba teada. Oli hea tuttav tagasitulemine.
Miks peaks tulema «Evitat» vaatama inimene, kes ei ole sellest seni mitte kui midagi kuulnud?
Ega ju ei peagi keegi tulema. Tulevad ikkagi need, kes tahavad tulla ja keda huvitavad muusikalid, konkreetselt «Evita» ja Evita lugu.
Tänu sellele muusikalile on Argentina presidendi proua saanud läänemaailmas laiemat kõlapinda. Ma olen päris kindel, et ma ei teaks Evita Perónist mitte midagi, kui ei oleks seda muusikali. See aeg on juba piisavalt kaugel, millal ta tegutses, ja meist ka geograafiliselt kaugel.
«Evita» on suur, ilus ja traagiline Tuhkatriinu lugu ühest lihtsast vallaslapsena kasvanud tüdrukust, kes tahtis välja murda keskkonnast ja seisusest, kust ta oli pärit. Ta jõudis nii kõrgele tippu, kui see vähegi oli võimalik – Argentina rahva vaimseks juhiks.
Ja nagu ikka, saavad kurvad ja traagilised lood veel suurema legendi staatuse, kui peategelase elu lõpeb liiga vara. Evita oli kõigest 33-aastane, kui ta suri, täpselt sama vana kui mina praegu.
Mis on need uued tööd televisioonis või kinematograafias, kus me teid varsti näha saame?
Praegu väga midagi ei paista. Et see hooaeg on olnud hästi tihe, siis ma tahan suvel seekord rohkem puhata. Filmide kohta on küll ettepanekuid ja ideid, aga ei julge midagi välja öelda, kui ei ole kindel.
Taasesietendus
• Vanemuise suures majas taasesietendub 31. jaanuaril Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice´i muusikal «Evita».
• Lavastaja Georg Malvius (Rootsi), muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), koreograaf Igor Barberic (Horvaatia).
• Osades Evelin Võigemast, Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Rasmus Kull, Erkki Rebane, Indrek Ventmann jt. • Esietendus 27. novembril 2009 Tallinnas Nokia kontserdimajas ja 23. jaanuaril 2010 Vanemuises.