Mäeots kirjeldas, kuidas tihtipeale saab muusikalavastuste peaproovideks näitlejatel lauludest täielikult kõrini. «Aga ABBA muusikaga on kummaline asi. Need laulud ei ole muutunud tüütavaks. Mis siis, et oled kuude kaupa seal sees olnud.»
«Mamma mia!» eripära on Mäeotsa sõnul see, et kui tavaliselt sünnib libreto koos muusikaga ehk laulud kirjutatakse loo vajaduste järgi, siis seekord oli muusika juba ammu olemas. «Seekord oli muusikali autoritel vaja välja mõelda lugu, mis laule ühendaks. Seetõttu on see paratamatult konstruktsioon,» tõdes Mäeots.
Kes on neiu isa?
Hittloo peategelane on noor neiu Sophie, kes valmistub pulmadeks. Tema õnne varjutab aga mure. Nimelt sooviks ta altari ette kõndides toetuda isa käele, paraku ei tea ta, kes ta isa on ja kust teda leida.
Lõpuks avastab Sophie ema päevikust viiteid kolmele mehele, kellega ema suhtles 20 aastat tagasi, ning otsustab isakandidaadid salaja pulma kutsuda.
1999. aastal jõudis Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse muusikal West Endi lavale Londonis, kaks aastat hiljem Broad-wayle New Yorgis. 2008. aastal vändati «Mamma Miast!» ülimenukas film, mille peaosades mängisid teiste hulgas Meryl Streep ja Pierce Brosnan.
«See film mulle meeldis, seal oli vaimukaid ja huvitavaid lahendusi ning väga head näitlejad. Aga film ei ole meid otseselt kindlasti mõjutanud. Nägin seda siis, kui see välja tuli, ja ma ei ole seda meelega rohkem vaadanud,» rääkis Mäeots. Ta andis mõista, et Vanemuise versioon ei püüa matkida filmi ega varasemaid lavastusi.
«Meie lavastus on maailmas ikkagi üks esimesi non-replica-lavastusi, mis tähendab, et see ei ole kuidagi West Endi või Broadway koopia. ABBA laule ja muusikat ei ole me muutnud, aga kõik lavastuslikku poolt puudutav on originaalne,» rääkis Mäeots.
Lavastaja sõnul on ta näinud «Mamma Miast!» ka üsna halba lavaversiooni, kus muusikaline pool oli väga heal tasemel, aga näitlejate mäng pea olematu. «Kanti lihtsalt ilmekalt teksti ette ja tegu polnud ühestki otsast heas mõttes teatriga,» lausus ta. «Meie asi on panna sellele asjale aga mõnus vint ja elu sisse.»
Uustulnukad muusikalilaval
Siiski tunnistas Mäeots, et muusikali edu taga on ikkagi olnud eelkõige ABBA laulud. «Ma ei tee endale illusioone. Palju publikut tuleb eelkõige kuulama väga heal tasemel ABBA muusikat. Aga see ei tähenda, et kõik muu oleks meile teisejärguline. Oleme püüdnud tuua lavastuslikult sisse võimalikult huvitavaid lahendusi ja meil on ka šokeerivaid kohti,» kruvis lavastaja põnevust.
Vanemuise versioonis näeb seekord ka lauljaid ja näitlejaid, kes pole varem selle teatri muusikalides üles astunud, näiteks Ele Millistfer ja Kaarel Targo. Ka peaosalist Sophiet mängib Birgit Sarrapi kõrval vähe tuntud Merili Johanson.
«Ma loodan ja olen päris kindel, et Merili Johansoni nimi saab pärast meie esietendust tuntuks. Ta on väga andekas noor inimene,» sõnas Mäeots.