Lotte hakkab laupäevast unenägudes seiklema

Kõikide laste sõber Lotte on alates laupäevast taas Vanemuise laval, sest siis esietendub teatri järjekorras kuues Lotte tükk – „Lotte unenäomaailmas”.

„Suures plaanis on lavastus muidugi valmis, aga eks täpsustusi lisandub veel kuni esietenduseni,” tutvustab lavastaja Tanel Jonas nädala keskpaigas antud intervjuus lavastuse valmimist. „Väga head näitlejad, väga head lauljad, tore ja rõõmus, kuigi ka pingeline prooviperiood on olnud,” lisab ta.
Vanemuise teatril on Lotte lugude lavale toomisega pikk ajalugu. 2005. aastal lavastas Janek Joost esimese Lotte loo, „Lotte reisi lõunamaale”. Sellele järgnesid Ain Mäeotsa lavastused: muusikal „Detektiiv Lotte” (2008), haridusprojekt „Lotte ja Bruno muusikatund” (2009), lastekontsert „Lotte jõulupidu” (2012) ning taas muusikal „Kosmonaut Lotte” (2012).

Arvestab laste ootustega

Tanel Jonas tunnistab, et talle tuli teatri ettepanek hakata Lotte lugu lavastama meeldiva üllatusena. „Kui teater pakkus selle võimaluse välja, siis mõtlesin enne suhteliselt lühikest aega, kui ütlesin jah. Oleks patt jätta kasutamata võimalus teha tööd suurel laval 20 solisti, koori, orkestri ja tantsijatega,” ütleb Jonas.
Lavastaja märgib, et lastelugu lavastades tuleb arvestada teatripubliku ja eriti laste kindlate ootustega. See puudutab eelkõige tegelaste väljanägemist. „Eks ma ikka üritan varasematest muusikalidest natuke erinevalt teha, aga samas mingid põhijooned on ikka samad,” pakub Jonas.
Ka Jonasel endal on Vanemuise Lotte lugudega helged mälestused. Varasemates muusikalides on ta mänginud Bruno vasaraheitjast isa Matit ja mereröövlit „Detektiiv Lottes” ning portfelliga jänes Theodorit ja professor Peedut „Kosmonaut Lottes”.
„Mulle väga meeldib kogu see Janno Põldma ja Heiki Ernitsa loodud maailm, mis on helge, positiivne, hästi mõnusa huumoriga joonistatud ja kirjutatud. Kõik tegelased on mulle selles maailmas sümpaatsed,” selgitab Jonas. „Selle lavastuse üldine sõnum on, et teatrisse tulevad lapsed näeksid, et elus võib küll igasuguseid asju juhtuda, aga headuse, empaatia ja sõbralikkusega ning heade sõprade abiga saab sellest kõigest üle,” selgitab ta Lotte maailma sõnumit.

———————–

Linda Kolde – praegu Lotte nii unes kui ka ilmsi

Mullu lavakunstikooli lõpetanud ja Vanemuise teatriga liitunud näitlejannat Linda Koldet teab avalikkus ehk enim „Nullpunkti” filmi ja selle põhjal valminud sarja kaudu Liisana. Ta on nüüdseks ka oma koduteatris jõudnud teha mitu olulist rolli, kuid suuremasse rambivalgusse toob ta siiski ilmselt just Lotte osatäitmine.

Linda, kas teis endas on ka mõni lottelik iseloomujoon?

Ma arvan, et Lotte on palju julgem tüdruk kui mina, aga ma väga loodan, et meie ühised jooned on hoolivus ja abivalmidus. Ning põhimõte, et koos on alati parem ja kergem kui üksi!

Milles Lotte võlu teie jaoks peitub?

Minu arvates on Lotte kõigile lastele suurepärane eeskuju. Ta on ühest küljest väga julge ja ettevõtlik ning samas jälle väga sõbralik ja hooliv. Ma arvan, et ta julgustab lapsi endaga samastuma ja uskuma, et kõik siin maailmas on võimalik, kui seda väga tahta, ise tubli olla ja üksteist oma tegemistes aidata. Ma arvan, et see mõte ise on väga võluv ja me kõik tahaksime tegelikult sellesse uskuda.

„Nullpunkti” filmis mängisite pahelist tegelast, nüüd aga olete ülipositiivse tegelase rollis. Kumba karakterit on raskem mängida?

Neis kahes rollis on erinevusi nii palju, et raske on neid võrreldagi. Filmis ja teatris mängimise spetsiifika ise on juba nii erinev. Rääkimata siis sellest, kui see näitemäng on muusikal, kus põhirõhk on laulul ja tantsul.
Mõlema tegelase juures on oma raskuspunktid, aga need on väga erinevates kohtades. Praegu olen kogu täiega Lotte päralt ja tegelen sellega nii unes kui ka ilmsi.