Moodsat kunsti põimitakse etenduses mõnusalt vana ja väärikaga – minu kõrval istunud hallipäine vanaproua võpatas korduvalt lavalt kostuvate püssipaukute ja miniplahvatuste peale. Pole see teater nii igav ühti – tundus nagu oleksin sattunud hoopis Ahhaa elamuskeskuse virvarri ja tossupilvede keskele.
Etendus ise on püsti pandud Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani põhjal. Et enamik minu eluaastaid on möödunud kauni vabariigi lipu all, siis kahjuks jäid paljud naljad kaugeks. Küll aga poogitakse lõpustseenidesse sisse vana hea Vanamehe nali, kui Korovjev (Janek Joost) kähedal häälel teatab, et nüüd ei saanud küll kohe mitte midagi aru. Kerge kõhukramp ja naer saabub mängulise kergusega.
Kõige koomilisema tegelaskujuna toon kohe alguses välja kass Peemoti (Katrin Pärn), kes kipub end liialduste abil pidevalt kangelaseks tituleerima ja maailmapäästja positsiooni nillima. Omal muidugi süüdlaslikud silmad peas ning kobakas kala millegipärast kogu aeg kaenla all. Kust sai ja miks, jääb saladuseks.
Püüdliku teatrikülastajana sirvingi enne etendust kiirelt veebist üle kogu peagi laval ette kantava sisu. Pärast kolmandat rida tunnen end juba üsna juhmina ja mõtlen, kuidas saab ühe kirjaniku peas nii palju põnevaid ja kaootilisi ideid tiirelda. Võtan end kokku ja tiirlen koos temaga esimese vaatuse lõpuni lugeda. Lavalaudadel toimuv on tänu eelnevale sisukokkuvõttele täiesti arusaadav ning nauditav jälgida. Kõik ettenähtud stseenid ja elemendid on paigas ning aega jääb näitlejate meisterlikkustki imetleda.
Tiheda teatrikülastajana mõtlen alati, miks inimesed üldse tulevad kodust välja kultuuri nautima. Saaks ju sama lihtsalt teleri ette tiksuma jääda ja end niisama mugavalt tunda. Noo, pannes ise üle viie aasta taas viigipüksid jalga ja lipsu ette, siis võin nende kummaliste teatriarmastajate eest vastata küll. Selline pidulik ja hea tunne on tulla kaasa elama teatripere suure töö tulemusele. Teevad ju nemad seda kõike selleks, et publikul tore vaadata oleks ning hea tundega tagasi argiellu naasta saaks. Ütleb Vanemuise avafonogi – lülitage oma mobiiltelefonid välja ja las teatrimaagia algab.