Teet Kase koreograafia on Eesti lavadel mitte väga sage külaline ning iga kohtumine on põnev kogemus, sest Kask valdab meisterlikult koreograafilist kompositsiooni, kasutab oskuslikult ja tundlikult head ja huvitavat muusikat ning oskab sageli avada tantsijates varem tundmatud tahud. Seega ootasin kohtumist Vanemuises välja tulnud balletiga «GO – mäng kahele» huvi ja erutusega: millega Kask seekord üllatab?

Esimene, mis silma jääb, on Madis Nurmsi kunstnikutöö – futuristlikult mõjuv sinistes ja hallides toonides lavakujundus erinevate tasandite ja väravatega – ning hollandlanna Trui Malteni intensiivne valguslahendus, millesse esinejate must-valge-oranžid kostüümid särtsu sisendavad.

Seejärel muusika – Lepo Sumera looming on oskuslikult kokku põimitud – ning selle elav esitus Vanemuise orkestrilt Erki Pehki juhatusel, millesse helilooja tütred Kadri-Ann ja Eva-Maria Sumera lisavad kirgliku panuse omapoolse musitseerimisega, olles koos tantsijatega võrdväärselt laval.

Ja siis tants – erutav segu sensuaalsusest ja kasinusest, voolavusest ja nurgelisusest, küllusest ja nappusest; liigutused, mis voogavad, murduvad, painduvad, sõlmuvad, sirutuvad, tõmbuvad kokku, et luua lõpmatusest lõpmatusse kulgev jada, mis võtab meid kaasa ühtaegu tuntud ja tundmatusse maailma. Saalis istudes ja vaadates tantsib keha mõttes kaasa ning omandab muul viisil saavutamatu kogemuse, mis elu seni tajumatul viisil rikastab.

On tunda, et muusika on innustanud koreograafi ja tantsijaid – neid on kokku 11: Hayley Blackburn, Yukako Horita, Kristina Markeviciute, Maria Engel, Jacob Hoover, Silas Stubbs, Brandon Alexander, Samuel Lawman, Benjamin Kyprianos, Alain Divoux ja Amy Bowring –, sest neist igaühele eraldi või ka nende kooslusele on leitud isiksuste ja kehade jaoks kõige kõnekam helide jada, mis neis vastu heliseb ning vormib kehalise muusika.

Tantsust, mis sageli on muusikale orjaks või isandaks, saab muusika võrdväärne partner; tantsijate kooslused (nagu ka muusikute omad) vahelduvad, luues erineva intensiivsuse ja massiga rütmivoo, mis pingestub ja vabastub omalaadses hingamise rütmis.

Teet Kase «GO – mäng kahele» annab kogemuse, mida tahaks ikka ja jälle uuesti avastada. See on tõepoolest mäng kahele: tundmuslik duett ja tuline duell, ühtaegu rõõmsalt mänguline ja drakooniliselt distsiplineeritud, ihuliselt vallatlev ja somaatiliselt täpne, lummavalt enesestmõistetav, vaba ja kaunis.