«Nad olid nuhkinud meie pulmapäeva välja!»

«Ikkagi pulm, katsusin siis ka vastavalt riidesse panna,» kohendas Vanemuise draamajuht Ain Mäeots laupäeva õhtul erevalget kaelasidet. Laval käis samal ajal «Vladimiri väljaku» etendus. Lava taga ootasid poolsada kollast roosi. Etenduse kangelaste – näitlejapaari Herta Elviste ja Lembit Eelmäe 50. pulma-aastapäeva õnnitluslilled.
«Jumalukene! Hoidku küll! Hoidku küll!» õhkab Herta Elviste takkajärele. Kui Mäeots «Vladimiri väljaku» lõpuaplodismentide saatel roosikorviga lavale purjetas, lõi Eesti teatri grand old lady kaht kätt kokku. Üsna ehmunult. «Ega me ei aimanud ju! Üldse mitte! Ma nii ehmusin!» kirjeldab Herta väga hertaliku hooga oma tundeid. «Mõtlesin, et mispärast nüüd – vana etendus juba ja milleks lilled?! Nad olid nuhkinud meie pulmapäeva välja!»
Nuhkida polnud tegelikult väga midagi. Täpselt kuu aega varem, vastu «Vladimiri väljaku» esietendust pajatas Lembit, kuidas Hertaga koos tükki on teha: «Herta on küll käre, aga mul on Hertaga kogemusi – 49 aastat ja 11 kuud.» Nüüd tiksus sellele numbrijadale viimane kuu kõlinal otsa. Viiskümmend täis. «See on omaette fenomen, et näitlejapaar viiskümmend aastat koos püsib,» kiidab Mäeots. Kes oskaks toda fenomeni selgitada?
«Sama hästi võib küsida, kuidas meie Aoga kolmkümmend aastat koos elanud oleme,» muigab näitleja Kersti Neem, näitleja Ao Peebu abikaasa. «Asi toimib väga hästi, sest näitlejal peab olema selline elukaaslane, kes teeb samuti loometööd. Mitte tükitööline, kes tahab, et laupäeval-pühapäeval oleks kõik normaalne.» Näitlejapaari ellu kõlksab alatasa perioode, kus lavastus hakkab välja tulema ning elurütm muutub normaalsest hoopis kaugeks. «Mõistmine ja tajumine, et teisel on etendus – see on põhiline,» räägib Kersti. «Kui meie mängisime Aoga kaheinimesetükki, siis oli see kõige ilusam aeg meie elus – välja arvatud noorus, muidugi. Vanaduse kõige ilusam aeg. Mäletan aga, et Herta ütles kunagi kauges nooruses, et ta iialgi ei mängi oma mehega kaheinimesetükki – aga, eks aeg teeb oma korrektuurid.»
Kersti ise oli laupäeval «Vladimiri väljakut» vaatamas ning kinnitab, et see, kui väga Herta ja Lembit teineteist hoiavad, paistab lavalt saali. «Mul kadusid tegelased ära, hakkasid mängima Herta ja Lembit. Nad tõesti toetavad teineteist kohe väga-väga-väga.» Kersti peab pika pausi. Lisab siis: «See armastuse värk… abielud püsivad koos üksteise usaldamise taustal, usaldatakse teineteist kui sõpru. Vanaduses on eriti tähtis, et keegi oleks kõrval,» sõnab Kersti. «Lembitul ja Hertal eriti, sest mõlemal on tervis loksunud ka.»
Just sel sügisel oma näitlejannast kaasa Kaisuga neljakümnendat pulma-aastapäeva tähistanud näitleja Raivo Adlas seletab Herta-Lembitu abielu fenomeni ilmselgelt isiklike kogemuste pealt. «Kui kriitilisest piirist üle saab, siis võib juhtuda küll niiviisi. Aga ma ei tea, kui pikk maa on kellelgi selle kriitilise piirini, kus enam partnereid ei vahetata,» mõtiskleb Raivo. «Ja teine asi: kui mõlemad on mõistlikud, ega pane lõugama, kui teine pool üle aisa viskab. Siis võib kaunis kaua koos elada.»
Vanemuise raamatukoguhoidja Kuuno Otsus, kes oma hiigelpika karjääri vältel kõikide teatriinimeste elusid kõrvalt näinud, paneb asjad paika: «Tead, nad teevad nii palju oma kutsetööd, et ei jää aegagi hakata mõtlema selle peale, et võtaks mõne teise või nii. Usu mind, see on nii. Nad on head näitlejad, kes oma tööd nii meeletult armastavad, et polegi mõtet peale teineteise ja töö midagi ega kedagi muud armastada.» Nii on Elviste-Eelmäe elu armastused Otsuse sõnul püsinud kindlal ringil: oma pere, oma laps ja lapselapsed, oma lava ja oma teater. «Ei Herta ega Lembit ole ka erilised seltskonnainimesed, kes tüüriks mööda pidusid või lõhuks kohvikutes käia,» iseloomustab Otsus. «Nende elu ongi oma kodu ja töö. «Herta ja Lembit käivad mööda sissetallatud rada, mida mööda on neil hea minna.»