Ood netiflirdile
Internetiromansiks titulleeritud “Hea põhjatuule vastu” pakub klaviatuuri taga üles kasvanud põlvkonnale valusaid äratundmismomente.
Igaüks, kelle lapsepõlvemeenutusi saadavad vaieldava väärtusega hetked Jippii virtuaalses mängutoas lakkamatult toksitud piljardikuulidega, teab, mida tähendab interneti teel võhivõõrastega tutvumine.
Sattus vastaspooleks siis endasarnane igavlev varateismeline, ööpäevringselt erekteerunud Türgi külaline või anonüümsust nautiv pedofiilikalduvustega vanahärra – piljarditehnikate peale jutt üldjuhul pikalt pidama ei jäänud, vaid liikus kärmelt karmimatele teemadele.
Näotu kirg
Austria kirjaniku Daniel Glattaueri bestselleri põhjal valminud näidendis areneb sama sündmuste käik hoopis teistsugusel rafineerituse tasandil. Emma (Elina Pähklimägi) ja Leo (Andres Mähar) kohtuvad internetiavarustes näiliselt juhuslikult, kogemata valele aadressile sattunud e-kirja teel.
Nagu jälgimisajastule kohane, salvestub aga kõik meilboksis toimunu igaveseks ja nii satub Leo nende adressaatide hulka, kellele Emma automaatselt hulgikaupa rõõmsaid jõule ja õnnelikku uut aastat soovib.
Tänaseks varjusurma läinud suhtlusportaali Orkut kasutajad mäletavad kindlasti, kui närvi ajasid lollakad kasutajad, kelle arvates oli hea mõte kõiki sealseid “sõpru” scrap-to-all-funktsiooni kasutades ühesuguste tervitustega pommitada.
Teisiti ei reageeri õnnitlusele ka Leo, ent saatuse tahtel just meilisuhtlust uuriva ülikooliprofessorina ei saa ta jätta oma pahameelt välja näitamata.
Üks e-kiri viib teiseni ja nii leiavad Emma ja Leo end aastaid vältavas romansis, mida “paarike” küll kiivalt virtuaalmaailma kaitsvate seinte vahel hoiab, ent teisalt saavutavad nad läheduse, milletaolist pole pärispartneritega iial kohanud. Armastus põleb jõuliselt sõltumata tõigast, et tegelikult ei tea osalised üksteise vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki.
Etendust läbib kasvav pingefoon, mille käigus duo mängib abielurikkumise piiri peal, teineteisest kord kaugenedes, kord jälle lähenedes. Kui alkoholijoove sõrmed klaviatuuril julgemalt jooksma paneb, siis kainenemine toob järjekordse külma eemalehoidmise.
Austria kirjaniku Daniel Glattaueri bestselleri põhjal valminud näidendis areneb sama sündmuste käik hoopis teistsugusel rafineerituse tasandil. Emma (Elina Pähklimägi) ja Leo (Andres Mähar) kohtuvad internetiavarustes näiliselt juhuslikult, kogemata valele aadressile sattunud e-kirja teel. Nagu jälgimisajastule kohane, salvestub aga kõik meilboksis toimunu igaveseks ja nii satub Leo nende adressaatide hulka, kellele Emma automaatselt hulgikaupa rõõmsaid jõule ja õnnelikku uut aastat soovib. Tänaseks varjusurma läinud suhtlusportaali Orkut kasutajad mäletavad kindlasti, kui närvi ajasid lollakad kasutajad, kelle arvates oli hea mõte kõiki sealseid “sõpru” scrap-to-all-funktsiooni kasutades ühesuguste tervitustega pommitada. Teisiti ei reageeri õnnitlusele ka Leo, ent saatuse tahtel just meilisuhtlust uuriva ülikooliprofessorina ei saa ta jätta oma pahameelt välja näitamata. Üks e-kiri viib teiseni ja nii leiavad Emma ja Leo end aastaid vältavas romansis, mida “paarike” küll kiivalt virtuaalmaailma kaitsvate seinte vahel hoiab, ent teisalt saavutavad nad läheduse, milletaolist pole pärispartneritega iial kohanud. Armastus põleb jõuliselt sõltumata tõigast, et tegelikult ei tea osalised üksteise vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki. Etendust läbib kasvav pingefoon, mille käigus duo mängib abielurikkumise piiri peal, teineteisest kord kaugenedes, kord jälle lähenedes. Kui alkoholijoove sõrmed klaviatuuril julgemalt jooksma paneb, siis kainenemine toob järjekordse külma eemalehoidmise.
Pinget lõpuni
Pole sugugi selge, kas küberpetmisest saab reaalsest truudusemurdmisest süütum või hoopis ohtlikum hobi – selles pole veendunud isegi ootamatult mängu sekkuv Emma seaduslik mees.
Legendaarsetes piljardijututubades mäletatavasti kauplemisele suurt aega ei raisatud. Virtuaalseks paugutamiseks läks esimesel võimalusel ja väiksemagi tõrke tekkimisel suleti lihtsalt aken ja valiti lugematute võimaluste seast uus – selleks võrgukeskkond ju mõeldud ongi.
Ka see, kas põgus chat ka reaalse kokkusaamisega võiks kulmineeruda, sai Jippii võrgukeskkonnas selgeks üsna kähku ja äärmiselt banaalsel moel. Emma ja Leo üha intensiivsemaks kruvitava armuloo saatus selgub aga alles lavastuse lõpuruudustikus.