„Paplid tuules“ toob Vanemuise lavale kolm suurt vaala

Vanemuise Välksõnum

Sellel reedel, 22. veebruaril esietendub Vanemuise väikeses majas Gérald Sibleyras´i kerge draama „Paplid tuules“.

Näidendi on tõlkinud Inge Eller, lavastab Uku Uusberg (Eesti Draamateater), kunstnikutöö teeb Liina Tepand, muusikalise kujunduse autor on Artur Tšehhi.

Lavale astuvad Vanemuise teatri kolm suurt vaala – Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas ja Jüri Lumiste. Kõik mehed on Vanemuises töötanud alates 70-ndate aastate lõpust, ehk siis üle 30 aasta. Koos on nad laval olnud üle 20 korra, aga sellist lavastust, kus lava on ainult nende kolme päralt, pole varem olnud.

Näidendi sünniloost: Gérald Sibleyras´i unistuseks oli filmistsenaristi karjäär. Paraku jäi tema esimese stsenaariumi põhjal valminud filmi vastuvõtt tagasihoidlikuks. Pooleldi igavusest kirjutas Sibleyras koos oma sõbra, prantsuse komöödianäitleja ning dramaturgi Jean Delliga terve tsükli lühemaid, pretensioonituid komöödiaid. Üks nende seast, “Väike mäng ilma tulemusteta”, tõi 2002. aastal loodetud loorberid: näidend lavastatati, ekraniseeriti ning tõlgiti viieteistkümnesse keelde. Pariisi Theatre Montparnasse tellis kiiresti värskelt tähelepanu äratanud autorilt uue teksti ja nii jõudiski 2003. aastal selle teatri 715-kohalise saali lavale näitemäng, mille pealkirja täpne eestikeelne vaste võiks olla “Tuul mühiseb paplites.” Seegi näidend kujunes igati menukaks ja pälvis 4 Molière´i nominatsiooni. Näidendi sünnilugu on seotud juhuslikult kuuldud liigutava looga, kus üks Esimeses Maailmasõjas 20-aastaselt invaliidistunud mees sattus Pariisi sõjainvaliidide varjupaika ning kuna tal puudusid lähemad sugulased, oli sunnitud sinna jääma kogu oma pika elu lõpuni.

Lavastaja Uku Uusberg on näidendit tutvustanud nõnda: „On vanadekodu terrass. On august. On 1959. Kaks vana meest. Kolmandast rääkimata. See on sõjaveteranide hooldekodu, kus on see terrass ja august ja koer ja kolm tõsiste tervisemuredega kunagist sõjameest. See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus.“