Peer Gynt tuleb sõna, tantsu ja muusikaga
Kui Vanemuise balletijuht Mare Tommingas asus pärast Tallinna koreograafiakooli lõpetamist Tartus tööle, oli Vanemuise balleti emaks hüütud Ida Urbel veel teatris ametis. Nüüd tuleb balleti suurkuju 120. sünniaastapäeva tähistamiseks lavale «», mille esietendus on 7. novembril Ugalas ja 12. novembril Vanemuise väikeses majas.
Kahe teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia koostöö toob vaatajate ette Karl Laumets, kunstnik on Kristjan Suits ja muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Lavastaja sõnul on lavastuse norra muinasjutumaailm ja Henrik Ibseni fantaasia tõlgitud nüüdisfolkloori. on meie aja kangelane, ilus ja andekas otsinguline noormees.
Vanemuises tuli sama fantaasiarohke näidend viimati publiku ette Mare Tommingase tantsulavastusena 2006. aastal. Ida Urbeli samanimeline ballett esietendus aastal 1959.
Karl Laumetsa sõnul on nüüdses sõnalavastuses tantsu rohkesti. Vanemuisest on näitetrupis Riho Kütsari kõrval tantsijad Külli Reinkubjas ja Walter Stuart Isaacson.
«Tantsu ja muusikat on Ibsen näidendisse palju sisse kirjutanud,» ütles lavastaja. «Anitra tants, mida Ida Urbeli lavastuses tantsis Elena Poznjak-Kõlar, on meil originaalkoreograafia järgi taastatud.»
Mare Tommingas peab enda kohustuseks hoida Vanemuise balleti ema koreograafiat Anitra tantsu puhul võimalikult autentsena. Ta ütles pärast kolmapäevast proovi, kui oli Viljandist Tartusse sõitnud, et Karl Laumetsa lavastus kujuneb suurejooneliseks ja väga emotsionaalseks.
Nüüdse «» nimiosas on Martin Mill, ema Åset kehastab Luule Komissarov. Trupis on ka Aarne Soro, Janek Vadi ja teatrikunstitudengid.
«Hästi palju aitab õnnestumisele kaasa see, et Viljandi teatritudengid on läbi kogu etenduse erinevates rollides,» lisas Tommingas. «Ja liikumine, mille on teinud Rauno Zubko, on väga tabav, kohati satiiriline, kohati jõuline ja isegi pühalik. Nii et see kõik kokku on tõeliselt haarav ja sügavuti minev vaade Ibseni « Gyntile».»
Ida Urbel sündis 16. detsembril 1900 Viljandis. Ta töötas aastail 1935-1980 Vanemuises ning asutas teatris pidevalt tegutseva tantsutrupi ja ühtlasi õpperühma. Aastail 1957-1974 oli ta peaballettmeister. Ta suri 4. oktoobril 1983 Tartus. Tema auks on Tartus asutatud Ida tantsukool.