Pepeljajevi lavastatud “Mees, kes teadis ussisõnu” toob maagia publiku ette
Vanemuises esietendus laupäeval Saša Pepeljajevi lavastatud „Mees, kes teadis ussisõnu”, mis põhineb Andrus Kivirähki samanimelisel romaanil.
Mets on tühjaks jäänud, sest rahvas on kolinud küladesse, vahetanud kombeid ja usku ning ussisõnu oskab vaid üks mees – Leemet. Ajad, mil esiisad, maod ja karud elasid üheskoos nagu vennad, on mööda saamas.
Lavastaja Saša Pepeljajevi sõnul on Andrus Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu” niivõrd ebareaalne ja fantastiline materjal, et esialgu pidas ta selle lavastamist võimatuks.
Ligi neljatunnises lavastuses toob ta publiku ette peaaegu terve teose, et rõhutada selle suurejoonelisust.
Suurim väljakutse oli Pepeljajevi sõnul leida lähtepunkt, mille ümber lugu ehitada.
“Lähtepunktiks sai selline lihtne idee, et kõik pöörased fantaasiad ja ebareaalsed muinasjutulikud momendid tulenevad väga lihtsatest, tavapärastest ja igapäevastest hetkedest,” selgitas lavastaja. “Midagi väikest, nagu näiteks üks sõna, kellegi kohtamine või olukord tekitab järsku sellise suure, vahel veidra või kahtlase pildirea.”
Mütoloogilise fantaasiamaailma toob Pepeljajev lavale mitekülgsete tantsulis-visuaalsete lahendustega.
“Me kasutame palju objekte, mudeleid ja struktuure, mis omal moel ilmestavad seda fantastilist maailma ja me teeme seda kõige lihtsamate materjalidega,” tutvustas lavastaja. “Meil on väga lihtsad asjad, mis on nagu veidrad kujundid raamatust.”