“Raimonda” pakub kaunist liikumist ebaselges kontekstis

Äripäev, Mari Hiiemäe

Vanemuise “Raimondat” sattusin vaatama kogemata. Lihtsalt kutsuti kaasa ja läksin. Seega lähenesin tükile eelnevate ootuste ning infota, mida see endast kujutada võiks.

Takkajärele arvan, et see oligi parim viis “Raimondaga” tutvumiseks. On ju tegemist balletiga, millel on kohendatud nii sisu kui ka koreograafiat ning milles kõik momendid pole seetõttu päris lõpuni üheselt selged.

Segadust tekitav süžee. Algselt kolmevaatuseliseks loodud balleti on lavastaja Jelena Pankova kärpinud kahe vaatusega tükiks, mistõttu on kärpeid tehtud nii muusikas kui ka liikumises.

Süžee on mõnevõrra ümber mängitud ning Marius Petipa originaalkoreograafiale on sel põhjusel kohati antud sootuks teine sisuline tähendus. Ühesõnaga, Vanemuise “Raimondas” on segadust palju ning kui mul olnuks balletist varasem eelteave võrdlusmaterjaliks, olnuks kõik veel märksa segasem.

Kogu süžee kulgemine oli tinglik. Kavas olid armumised, keeldumised, kinkimised ja võitlemised, aga iga kord ei saanud lavaltoimuvast küll aru, kas lubatud hetk on juba ära olnud või alles tulemas. Kui kavalehes
näpuga järge ajasin, siis oli võimalik süžeeliinid balletist küll üles leida, kuid seda vaid mööndustega. Küllap ei liikunud uued süžeekäänakud hoolega säilitatud originaalkoreograafia elementidega päris sünkroonis, igatahes tundus lavaltoimuv kohati ebaselge ning sisutu.
Palju oli eksitavat kirevust ja elemente, mil justkui polnud kuigi palju olulist öelda.
Oli kostüümivahetusi, mis silmailuks olid kaunid vaadata, kuid samas näisid põhjendamatutena.

Plussiks väline ilu. Plusspoole pealt tuleb märkida, et ilu-
said ja nauditavaid stseene pakkus “Raimonda” rohkesti. Oli ilusat klassikalist varvastantsu, hüppeid ja tõsteid, mille artistid kenasti ette kandsid. Samuti oli nauditav muusika, mis ei tundunud tehtud kärbete tõttu kannatavat. “Raimondas” nägi ka ilusaid kaharaid balletiseelikuid ning mitmes stiilis muid kostüüme, mis olid üks kaunim kui teine, samuti oli muljetavaldav rikkalik lavakujundus.

Kui nõrga ning ebaselge süžee koha pealt silm kinni pigistada, siis sai “Raimondat” täitsa nautida. Nii muusikat, lavapiltide vahetust kui ka tehniliselt osavat tantsu.