Vanemuise teatel on «Armuleivasööja» ühe perekonna lugu, kus asjalik-aineline «uus ajastu» kohtub väärikuse, eneseohverduse ja isaarmastusega. Teadmatus on ühele õnnistuseks ja teisele kannatuseks ning seetõttu muudab tõe ilmsikstulek peresuhteid tundmatuseni.

Kultuuride konflikt

Lavastaja Robert Annuse sõnul toimub lavastuse tegevus ühiskonnas, mis on pidevas muutumises. Näidendis on koomilised karakterid, kes püüavad iga hinna eest olla prantsuspärased, kuid nende kaasaeg pigem naeruvääristab keigarlikku elustiili. «See on see kultuuriline konflikt, millel põhineb selle loo huumor,» lisas ta.

Vene kirjandusklassiku Ivan Turgenevi näidendi tegevuspaik on kolkas paiknev, ilma õige peremeheta jäänud ja allakäiguteele sattunud maamõis.

Provintsliku oleskelu katkestab noore pärijanna ja tema abikaasa saabumine, neil on kindel soov elu mõisas käima panna. Ootamatult selgub, et majas on pikki aastaid elanud keegi härra Kuzovkin, kelle seos suguvõsaga on esialgu üpris selgusetu.

Lavastaja peab vene klassika üheks eripäraks tunnete käsitlust. «Selles osatakse kõige valusamaid tundeid käsitleda nii osavalt, et see ei tohiks jätta kedagi külmaks,» lisas ta. «Olen seda meelt, et teater on puhastamise kunst. Need lood, mis me räägime, peaksid aitama meid kõiki hingelise puhtuse poole, tasakaalupunkti leidmise poole.»

Vanemuise teatel on näidend kirjutatud aastal 1848, kuid see keelustati kui aadliseisust solvav ning lubati lavale mõniteist aastat hiljem.

Varem Vanemuises 1958

Eestis on seda varem lavastatud aastal 1958 Vanemuises, peaosades olid toona Helend Peep ja Velda Otsus.

Nüüd tuleb see vaatajate ette tekstina, mille on Ivan Turgenevi näidendi alusel kirjutanud kümmekond aastat tagasi Mike Poulton. Tõlkinud Kalle Hein.

Peaosades mängivad Aivar Tommingas ja Lena Barbara Luhse. Lisaks neile ja Külliki Saldrele on trupis Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk, Saara Kaljujärv ja Anette Pärn.
x
(Tartu Postimees, 8.04.2022)