Toompere tõdes ETV saates “Ringvaade”, et pärast lavastuse idee mõnekuist idanemist suutis ta dramatiseeringu kirja panna vaid nädalaga. “Teatris tuleb lähtuda sellest, mis on tegevuslik osa ja ka värss, mis on kirjeldav tekst, et see oleks loomult edasiviiv ja tulemuslik,” rääkis Toompere raskustest, mis on seotud “Fausti” lavastamisega.

Vanemuise värsivormis ettekantav “Faust” räägib inimeseks olemise absurdsusest ning inimliku tõe ja ilu otsingutest. Õpetlane Faust on kogu oma elu pühendanud teadmiste kogumisele, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta sõlmib lepingu Mefistotelesega ja asub koos temaga inimeste maailma ja päriselu avastama. “Kui inimene vaatab lavastuse ära, saab ta kodus, kui ta on huviline, lisaks vaadata,” soovitas Toompere kõigile teatrikülastajatele.

Kuigi “Faust” on värsivormis, ei pelga Toompere, et inimestel on teksti raske jälgida. “Ma olen väga rahul tulemusega, mis seal tuli. Ma olen tõsiselt head tagasisidet saanud oma kolleegidelt ja ka muudelt intelligentsetelt ja arukatelt inimestelt. Ma kartsin kõige rohkem, et värss jääb deklameerimiseks, luuletuse ütlemiseks, aga me saime kätte, et see mõjub ülimalt loomulikult,” ütles Toompere.

Kui Toompere “Fausti” lavastamist alustas, defineeris ta enda jaoks, kes on Mefisto ja kes on Faust. “Faust on mees, kes ei tunne kõrtse ja Mefisto on mees, kes tunneb kõrtse,” võttis Toompere loo kokku.

Seda, mis oleks väärt tema jaoks oma hinge müümist saatanale, Toompere öelda ei oska. “Kui ma peatun, see tähendab minu jaoks seda, et ma lõpetan eelmise mõtlemise ära ja lähen uue mõtlemise teele. See on nagu töökoha vahetus või uue projekti alustamine. Ma ei riski nii olemuslike asjade peale mõelda ja minna omadega nii sõlme,” lausus Toompere.

Fausti rollis astub üles Andres Mähar.

(kultuur.err.ee, 8.02.2018)