Tootsi ja Kiire iseseisev elu
Mari Hiiemäe, Äripäev
Vanemuises etendab lavastaja Ingo Normet Mati Undi kirjutatud “Huntlutsu”, mille aluseks on teada-tuntud Paunvere lood.
Lavastus põhineb Mati Undi kompilatsioonil Oskar Lutsu tegelastest ja nendega juhtunud sündmustest. Näidendi tegelased on publikule üdini tuttavad – laval on Toots, Kiir, Teele, Arno ja teised Paunvere lugude tegelased – kuid süžeeliselt esitab “Huntluts” tuntud materjalist hoopis uue kompositsiooni.
“Tegelaskujud on tuttavad, kuid nähtud veidi teistsuguse fookuses, kui oleme harjunud. Oleme püüdnud säilitada Lutsu huumorit, aga samas ka näidata tema tegelaste eksimisi, nende rõõmustamist, kurbust, julmust ja leppimist. Lutsus on enam külgi kui huumor ja melanhoolia,” rääkis lavastaja Ingo Normet.
Tegelaskujud elavad laval oma lavaelu ja piiluvad ka publiku poole. Kohati tundub, et loo täielikuks nautimiseks peab olema lugenud “Kevadet”, “Suve”, “Tootsi pulma”, “Argipäeva”, “Sügist” ja teisigi Lutsu novelle ning romaane. Samas on ilmselt võimalik lavastuse võlust osa saada ka inimestel, kes Lutsust midagi ei tea. “Ainult et – kes taolistest inimestest teatrisse satuvad? Ja palju neid üldse ongi?” viskas lavastaja küsimuse õhku.
Lutsus on saladust
Normet usub, et suurem osa Lutsu raamatute tegelaskujudest on eesti rahva jaoks ammu sümbolkujudeks muutunud ning paljudele tuttavamadki kui nende endi koolikaaslased või kolleegid.
See on põhjus, miks need tegelased on Normeti arvamust mööda köitnud ka Mati Unti. “Neis on saladust, Lutsus on saladust nagu Tammsaareski. See on neid kirjanikke Mati Undi jaoks köitvateks teinud,” arvas Normet.
Paindliku keelega autorid
Oma meelisautoriteks on Normet pidanud nii Lutsu kui ka Unti mõlemat ning tema jaoks on “Huntlutsu” lavastamine suurepärane võimalus tegeleda nende kahe loominguga korraga.
“Lutsu mälestused olid mul juba varases teismeeas lemmikraamatuteks. Mati Unt oli eakaaslane ja saatuse kingitusena ka sõber. Nii Mati Undi kui ka Oskar Lutsu keel on erakordselt paindlik, nende tegelaste kõnestiil on sedavõrd loomulik, et tundub nagu stiili polekski. Ning nii Unti kui ka Lutsu on järjest enam ja enam hakatud hindama,” rääkis lavastaja.
Normet on vaimustatud Undi oskusest kujutada plastiliselt kõige erinevamaid inimesi. Autori värvika keelekasutuse näitena tsiteerib ta lõiku, millega Unt ise kunagi “Huntlutsu” on kommenteerinud: “Vooremaal seisavad, kannatavad, istuvad, mautavad, rügelevad, kossavad, kõnnivad, lehkivad, kooserdavad, mõtisklevad, sumpsivad, molutavad, mediteerivad, armatsevad, litutavad, vilusohveerivad, õiguvad, keksavad ja sahkavad Lutsu tegelased. Messa ing veel tahad?”
esietendus
“Huntluts”
Esietendus 20. veebruaril kl 19 Vanemuise suures majas.
Külalisetendus Tallinnas 23. märtsil Eesti Draamateatris.
Piletid: 100-230 kr