Trööstitu lavalugu toob vaatajate ette krooni aja alguse ilustamata elu

Kui lavastaja Ain Mäeots oli läbi lugenud Ott Kiluski raamatu «Veidrikud ja võpatused», tegi ta autorile ettepaneku kirjutada näidend, mille tegelased elavad 1990. aastate alguse Setumaal. Nii valmis «Kirvetüü», mis täna tuleb Vanemuise suvelavastuse esietendusena vaatajate ette Kammivabriku sündmuskeskuses. «Tükk on kohati julm, vägivaldne ja ka ropp, aga elu oligi selline,» ütles lavastaja.

Ain Mäeotsa sõnul on «Kirvetüü» musta huumoriga edasi antud kontsentraat elust, mida elati Eesti kagunurgas krooni aja algul, kui vana süsteem oli kokku kukkunud ja uus ei olnud veel õieti tekkinud. Teater ei soovita lavastust vaadata noorematel kui 14-aastastel. Aga mitte niivõrd selle pärast, et tegelaste suust tuleb roppusi.

«Siin tehakse niisuguseid asju, mis on päris äkilised,» ütles lavastaja. «Näiteks inimese nahale kuuma vahukulbi jälje kõrvetamine. Eks juhtunud tookord hullematki, kui siin tükis on näha.»

Mõned tegelased kõnelevad setu keeles, aga on ka neid, kes räägivad kirjakeelt ja kes räägivad meelega segakeelt, sest 1990. aastate algus oli selline aeg, kui setu keel ei olnud Mäeotsa sõnul veel väga auasi, eriti noored häbenesid setu olla.

Tegevus kolmel tasandil

«Kirvetüü» on lavastatud Kammivabriku sündmuskeskusesse – nõnda nimetatakse endist tööstushoonet Teguri 28a. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ain Mäeots on koostöös kunstnik Iir Hermeliiniga võtnud kõrges ja avaras hoones, kus saab etenduse ajal ka masinaid liigutada, kasutusele kolm tasandit. Lavastuses on kümmekond tegevuskohta: mitmes kodus, metsas ja küla vahel, raamatukogus, järve ääres, kaupluses ja ka osaliselt teispoolsuses.

Kuidas selline hoone sobib teatritegemiseks?

«Tehniliselt see hoone hästi ei sobi, sest siin tekib suur kajaprobleem,» ütles Iir Hermeliin. «Pluss see, et lava on 40 meetrit lai ja tribüün on 25 meetrit lai – nii on publiku fookust hoida päris keeruline. Aga atmosfääri mõttes on peaaegu kõik olemas, et trööstitus välja tuua. Meil on ju apokalüptiline tragöödia, sellisel taustal lugu lahti rullida nõukaaegses tehasehoones – see on ju kak raz!» (Just see, mis vaja – toim märkus.)

Mängib ka lavastaja

Vaatajate ees on Andres Mähar, Mait Malmsten, Ott Sepp, Veiko Porkanen, Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Ragne Pekarev, Kaia Skoblov, Linda Kolde, Merle Jääger, Silvi Jansons, Agu Trolla, Mairo Libba, Hannes Hanimägi, Hubert Uku Prank, Ronald Mäeots ja Rauno Koorts.

Näitlejana teeb kaasa ka Ain Mäeots, et kehastada Borkat, kes on lapsepõlves kaotanud parema käe. See juhtus 1960. aastate alguses, kui poisikesed mängisid miiniga. Just sellest stseenist saabki «Kirvetüü» alguse.

Näitlejate mängu toob etenduse ajal suurele ekraanile videobrigaad.