Ugala teatri juht Garmen Tabor: „Vanemuine tuli meile kosja, meie võtsime kosjad vastu.“
„Kolmepoolset sõnalavastuse projekti pole varem Eestis tehtud. Vanemuine tuli meile kosja ja meie võtsime kosjad vastu ning võtsime kaasa meie partneri ülikooli,“ kirjeldab juht Garmen Tabor suurprojekti „Peer Gynt“ sünnilugu. Idee tuli ja lavastus on pühendatud ballettmeister Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Sõnalavastusse seatud hingemattev balletinumber, Urbeli loodud „Anitra tants“ teenis esietendusel publikult vaheaplausi.
Urbeli tähtpäevast tõukunud ideele liideti Riina Hanso ja Paul-Eerik Rummo vastne „Peer Gynti“ tõlge, mis kõlab Eesti laval esimest korda.
Garmen Tabor (pildil) tunnustab etenduse lavastajat Karl Laumetsa, kel oli ühtäkki peale Henrik Ibseni mahuka teose liigutada ka suur hulk näitlejaid. „Ma pean tervet meeskonda väga kiitma,“ tõdeb , kelle sõnul on Karl Laumetsa, kunstnik Kristjan Suitsu, muusikalise kujundaja Vaiko Epliku ja valguskujundaja Rene Liivamägi ettevõtmine vaat et meistriklass. „Alguses olid Ugala töökojad lavastuse mastaapsusest ehmunud, aga mõnes mõttes mängis koroona meie kasuks. Saime asjad ümber järjestada ega löönud vedelaks. Tegime lihtsalt oma tööd suures usus ja ma olen väga uhke.“
Vähetähtis pole seegi, et vaatamata haprale ajale, kus koroona näib iga nurga taga varitsevat, tõi „Peer Gynti“ uhkelt lavale. „Viimane tähtis asi – me ei jätnud seda lavastust ära,“ ütleb Garmen. „Oleme selleks võtnud kasutusele igasugused meetmed, kaasa arvatud meie oma mask. Kõik, mida suudame, seda me ka teeme.“
Võib küll mõelda, et väiksena alanud projekt paisus ajas üha kogukamaks, kuid tegelikult oli lavastaja sõnul algusest peale mõttes ühislavastus. „Teise aasta tudengid tulid tõesti juurde hiljem,“ möönab Karl. „Nemad tulid meile koostöös Katariina Undiga, kes oli minu kursuse juhendaja ning nüüd on selle kursuse juhendaja. Temaga koos me selle läbi arutasime ja ette võtsime.“
Peeti lavastamatuks näidendiks
Võib küll mõelda, et väiksena alanud projekt paisus ajas üha kogukamaks, kuid tegelikult oli lavastaja sõnul Mare Tommingal algusest peale mõttes teatritevaheline ühislavastus. „Teise aasta tudengid tulid tõesti juurde hiljem,“ möönab Karl. „Nemad tulid meile koostöös Katariina Undiga, kes oli minu kursuse juhendaja ning nüüd on selle kursuse juhendaja. Temaga koos me selle läbi arutasime ja ette võtsime.“
Needsamad tudengid ei loo laval pelgalt ühendkoori ja tantsutruppi, vaid on otsapidi ka dekoratsiooni eest. „Eks kostüüm on osa dekoratsioonist ja kui laval on mass, siis seda on minu meelest tore näha,“ lausub kunstnik Kristjan. „Teinekord igatsengi lavale suurt massi. „Peer Gynti“ ei saagi teha väiksemas mastaabis! Mul oli kummaline juhus, et draamateatri jõulusahvri ajal võitsin õnneloosiga „Peer Gynti“ raamatu. Nädal aega hiljem helistas Karl ja ütles, et hakkame „Peer Gynti“ tegema. Hakkasin tegevuskohti üle lugema ja küsisin: „Hulluks oled läinud või?“ See oli suur ja puhas matemaatika, et kõik saaks lavale: kes, kuidas ja millal tuleb. Tuli teha Exceli tabel.“
„Peer Gynt“ liigitub Karli ja Kristjani puhul samasse ritta, kus on viimane vabariigi aastapäeva vastuvõtt Ugala teatrimajas. Suur, keerukas ja võimas. „Materjal on nii mitmetahuline, et tuli leida, kuidas me seda stiililiselt teeme,“ möönab Kristjan. „Et mitte sinna linasesse ja takusesse maailma ära minna, vaid leida ekvivalent tänapäeva ja selle vahel, mida Ibsen mõtles. Kasvõi trollid. Eks kõige raskem oligi Karlil seda dramatiseerida, sest Ibseni kirjutatust jõudis lavale alla poole.“
Lavastajale tähendas see südamevere hinnaga lõputut kärpimist. „Arvestades stilistikat, kadusid mingid asjad lavaversioonist kergemalt ja mõned raskemalt,“ lausub Karl. „Ibsen kirjutas selle lugemisdraamaks, see polnud mõeldud lavale toomiseks.“ Kristjan poetab: „Omal ajal öeldi, et see on lavastamatu näidend, aga enamiku selle teose maailmadest oleme lavale toonud.“
Presidendi vastuvõtu kujunduskangas taaskasutuses
Mõneti mõjub kogu lavastus kui lõputu regilaul, kuid see on lavastaja ja kunstniku sõnul ka loomulik. „Norrakatel ja eestlastel on midagi väga sarnast,“ arutleb Kristjan. „Ses loos on maa juurikas ja sool olemas ning see, et Viljandis Gynti loo lavale tõime, annab teise tasandi juurde. Ja Ida Urbel on siin ka veel juures. Neid kontekste on „Peer Gynti“ puhul nii palju koos, et kui üldse seda lavastust teha, siis ainult Viljandis.“
Näitleja Martin Mill, nimiosaline, võib maa juurika või soola teemasse omapoolse täienduse teha. „Ibsen pole mulle kunagi eriti hingelähedane olnud. Kui tekstiraamatu kätte sain, mõtlesin, mida need sõnad tähendavad,“ naerab ta, et teksti on küll mehiselt, aga tema unenägudes ei ilmutanud end lõputud read hetkekski. „Mul tuli paar nädalat tagasi kümme ruumi puid. Ladusin puid, tekstiraamat oli kõrval ja õppisin teksti selgeks. Kui sügiseti on vaja puid riita laduda, olen tavaliselt ikka samal ajal teksti õppinud.“ Selle kohta polegi muud öelda, et Gynt mis Gynt.
Mis puudutab Kristjani veebruaris lubatut, et kõik vabariigi aastapäeva kujunduses kasutatu läheb taaskasutusse Ugala tulevastes lavastustes, siis „Peer Gynti“ puhul on see niimoodi läinudki. „Kogu kangas, mis laval, on pärit presidendi vastuvõtu kujundusest – näiteks kangas, mis hullumaja-stseenis lavale veetakse, on kätlemissaalist, ja tagumine horisont on toonasest kontserdist,“ muheleb kunstnik. „Laval on ka üks linnukostüüm toonasest lavastusest. Ronga kostüümi kannab trollide kuningas Dovre-vana. Teised linnukostüümid ootavad oma aega.“
Pillava fantaasia sünnitatud sürrealistlik kabaree
Lavastuses „Peer Gynt“ on norra muinasjutumaailm ja Ibseni pillav fantaasia ühendatud tänapäeva folklooriga. Sellest kooslusest sünnib sürrealistlik kabaree. Peer Gynt on meie aja kangelane. Ta on noor, ilus ja andekas! Küsimusele „Olla või mitte olla?“ vastab Peer Gynt: „Olla ise!“
„Peer Gynt“ on norra näitekirjaniku Henrik Ibseni kõige helgem teos. Autori esialgne kavatsus oli oma rahvaga põhjalikult arved õiendada, kirjeldades norralast, kes ei soovi kübetki ohverdada ja põgeneb elu tõsiduse eest. Peategelase eeskujuks valis ta norra muinasjuttude ühe väljapaistvaima tegelase ‒ päevavargast unistaja Tuhkapoisi. Töö käigus aga kaldus poeetiline värssdraama esialgselt kursilt pisut kõrvale ja sai hoopis avarama mõõtme. Ibseni Peer ei ole mitte ainult unistaja ja tühjatoimetaja, vaid ka luuletaja, suurelt mõtleja ja visionäär.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli „Peer Gynt“.
Lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Vaiko Eplik, valguskunstnik Rene Liivamägi. Nimiosas Martin Mill, teistes rollides Luule Komissarov, Aarne Soro, Janek Vadi, Riho Kütsar ( Vanemuine), Külli Reinkubjas (Vanemuine), Walt Isaacson (Vanemuine) ja Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 14. lennu tudengid.