Uuel hooajal kõlab muusika kõrval laval rohkem eesti keelt
KONTSERDID, OOPERID JA BALLETID. sümfooniaorkester toob algatuseks kuulajate ette Heino Elleri, Sergei Rahmaninovi ja Pjotr Tšaikovski loomingut.
sümfooniaorkester valmistub laval uue, 153. hooaja avakontserdiks, mida dirigeerib muusikajuht ja peadirigent . Läinud hooaeg tõi kontsertide kõrval kaasa suurejoonelisi ooperiesietendusi. Milliseks kujunevad eelolevad kuud kuni mai lõpuni?
Hooaja avakontserdid on 2. septembril tartlastele, järgmisel õhtul pärnakatele ja pühapäeval tallinlastele. Kavas on kolme helilooja loomingut. sõnul on Sergei Rahmaninovi klaverikontsert nr 2 ja Pjotr Tšaikovski sümfoonia nr 6 muusikaajaloo kõige silmapaistvamad teosed oma žanris, Heino Elleri «Pidulik avamäng» D-duur on aga unustuste hõlma vajunud pärl.
Rahmaninovi klaverikontserdil on orkestrantide kõrval laval pianist Tähe-Lee Liiv. Ta on telesaatesarja «Klassikatähed» 2020. aasta võitja ja säranud ka rahvusvahelistel festivalidel. sümfooniaorkester andis talle eripreemia ja võimaluse ühisel laval esineda.
Võimsad lavastused
Läinud hooajal rõõmustas Vanemuine kui publikut suurte ooperite esietendustega: Wolfgang Amadeus Mozarti «Don Giovanni», Gaetano Donizetti «Linda di Chamounix», Ardo Ran Varrese «Põrgupõhja uus Vanapagan» ning mõistagi Richard Wagneri «Tristan ja Isolde».
Vaatajaid rõõmustasid muu hulgas Pjotr Tšaikovski ballett «Luikede järv» ning balletiõhtu «Tulilind/Šahrazad» Igor Stravinski ja Nikolai Rimski-Korsakovi muusikale.
Milliseid uusi muusikalavastusi on kavas alanud hooajal lisaks 19. augustil Sadamateatris esietendunud Tõnis Kaumanni tragikoomilisele ooperile «Kaubamaja»? nimetas kõigepealt koostöös balletitrupiga valmivat Pjotr Tšaikovski «Pähklipurejat», mida lavastab . «Selles mõttes on esimene poolaasta kontrastse muusikaga täidetud, lisaks põhirepertuaar,» ütles peadirigent. Hooaja teises pooles on kogu muusikateatri uusrepertuaari sõnaline osa ehk lauldav keel meie emakeel. «See on suurepärane,» lisas Joost.
Sealhulgas tuleb lavale lastelavastusena instrumente tutvustav «Peeter ja hunt», mida vanem põlvkond teab pealkirjaga «Petja ja hunt». «Sergei Prokofjevi suurepärase muusikalise jutustuse lavastab Janek Savolainen ja on ka ise osaline,» ütles peadirigent.
Veebruaris esietendub lastemuusikal «Sipsik», mille heliloojad on Ewert Sundja ja Tauno Aints. Lavastab Maria Annus. Viimane muusikaosakonna suurem uuslavastus on Eino Tambergi ooper «Cyrano de Bergerac». « annab lavastajana sellele täiesti uue tõlgenduse,» lisas .
Uued kontserdid
Eelmisel hooajal mängukavasse lisandunud ja mõni teinegi muusikalavastus on vaatajate ees ka alanud 153. hooajal. Sümfooniaorkestrit saab kuulata filmimuusika kontserdil, ooperigalal, advendi-, kevadja hooaja lõppkontserdil. Uus algatus on hingedepäeva kontsert. Kevadel on kavas Elleri kooli orkestriga ühiselt kontserdimajas publiku ette tulla.
Mulluste uute suurte muusikalavastuste puhul on kiidetud sümfooniaorkestri säravat mängu, justkui uuele tasemele tõusmist. Kuidas on see saavutatud? nimetas ühe asjaoluna seda, et muusikalavastustel ei ole repertuaaris enam nii suurt osakaalu kui varem ning muusikud mängivad rohkem seda, mida nad on juba selgeks õppinud. Pealegi on koroona tõttu olnud võimalik varasemast enam harjutada.
«Suunasime fookuse sellele, et koosmäng oleks võimalikult kõrgel tasemel,» lausus . «Arvan, et orkester on võimeline olema ükskõik millise Euroopa tipporkestri tasemel. Me peame lihtsalt oma võimalusi ära kasutama, uskuma rohkem iseendasse ja muidugi mängima väga head repertuaari. Seda me õnneks ka teeme.»
Eesti sai alguse 140 aastat tagasi
äsja alanud uuel, 153. hooajal möödub 140 aastat Eesti muusikateatri sünnist.
ajaloost on lugeda, et 1880. aastate keskpaigaks oli näitetrupp kasvanud sajaliikmeliseks ning etendusi anti järjepidevalt. arendamises olid August Wiera kõrval ametis näitejuhid Ludvig Menning ja Hugo Techner, kes tegelesid põhiliselt draamalavastustega. Wiera taktikepi all sai aga aastal 1883 lavaküpseks esimese eestikeelse muusikalavastusena Carl Maria von Weberi «Preziosa».
Seda peetakse eestikeelse muusikateatri algusaastaks. Lavastus püsis mängukavas aastani 1903, seda mängiti kokku 114 korda. Wiera tõi suure muusikaarmastajana nii operette kui ka laulumänge, mis sajandi lõpuaastail hakkasid mängukavas domineerima. 1899. aastal jõudis lavale esimese ooperina Étienne Méhuli «Joosep Egiptuses».