Vanemuise balletijuht: Wang Yuanyuan on pannud trupi oma keha täiesti teistmoodi valdama
Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel “Lageda laulud” andis inspiratsiooni Pekingi tantsuteatrile ja Hiina lavastajale Wang Yuanyuanile, kes tõi selle välja Vanemuises ja hoopiski balletina.
“Kõigepealt ta tõi endaga kaasa oma kultuuriruumi. Natuke on selles koreograafias ka rahvuslikku omapära, mis on hästi peenelt tajutav. Eriline distsipliin. Keha absoluutselt teistmoodi valdamine, mida meie trupp ja ma arvan, et Eestis keegi teine pole varem saanud tunda,” rääkis Vanemuise balletijuht Mare Tommingas “OP-ile”.
“Kas me jõuame esietenduse ajaks just sellele tasemele nagu tema tantsijad – ma ei julge seda väita, aga kindlasti on nende kuude jooksul toimunud imeline muutumine. Mitte ainult füüsiline muutumine. See on mõtlemises,” lisas ta ja tunnistas, et ta ise ei armasta muusikat lugeda.
“Yuanyuan ei tee ka seda proovides. Ta räägib väga palju muusika kuulamisest. Lisaks “Lageda laulude” muusikalisele poolele on väga olulised tekstid. Väga palju liikumist on loodud muusika peentele nüanssidele ja tekstidele. Nii et tantsija peab teadma mitte ainult muusikalist partituuri peast, vaid ka tekstide sügavat mõtet. Minu jaoks on see ideaalne lähenemine.”
See teos on kirjutatud fantastiliselt just kontsertsaali intiimsesse akustikasse, märkis dirigent Martin Sildos, kelle sõnul on selle teatrisse toomine väga võimas ettevõtmine. “Tavalises ooperis, kus on tavaline orkester, tuleb orkestriaugust tuleb välja helisein. Kui me näeksime helilaineid, siis me näeksime reaalselt suurt paksu heliseina, kust ooperilauljad peavad nagu laserkiired läbi tungima, sest muidu nad jäävad orkestrile alla. Siin teoses ei saa sellise häälega laulda, sest see energia, nivoo ja tase on hoopis teine.”
Kui partituuri vaadata, siis põhidünaamika on piano, pianissimo. “Karmen Puis on pandud selles mõttes tema jaoks raskesse olukorda, sest ta peab võistlema selle lavahääle ja intiimse sosina vahepeal, mis jõuaks ka publikusse kõige tagumisse ritta. See ongi teatris kõige raskem,” lisas Sildos.
“Lageda laulude” tsüklist möödub oktoobris neli aastat. Kõrvits on korduvalt öelnud, et see on üks teoseid, mis on teda elu jooksul kõige enam mõjutanud. “See muusika tähendab mulle palju, ja muidugi see protsess, kui ma selle sees olin. See tähendas ehk enamgi. Sageli on tulemus üks, aga see, kui sa seda teost kirjutad ja selle sees oled, seda otsid ja sellega tegeled, see on midagi muud ja see on kogu see muu taust selle ümber.”
Aga elu läheb edasi – tulevad uued teosed, uued muusikad, mis nõuavad tähelepanu ja samasugust armastust, tõdes Kõrvits. “Nii et ma loodan, et selliseid teoseid tuleb ikka veel, mis palju tähendavad.”