Vanemuises oli läinud aastal 749 etendust, kontserti, erisündmust ja noortetöö üritust, mida käis kuulamas-vaatamas kokku 165 751 inimest. Alanud aastal plaanib teater publiku hulka veelgi suurendada, viies etendusi ja kontserte Tartust kaugemale. Kasvanud käibemaksumäär Vanemuise piletihinda praegusel hooajal ei mõjuta – piletihinnad jäävad samaks.
Vanemuisest sai mullu elamuse peaaegu 166 000 külastajat
Vanemuise teatel suurenes 2023. aastal publik võrrelduna aasta varasemaga enam kui 30 700 inimese võrra, 138 võrra rohkem oli ka etendusi, kontserte jm. Nägemispuudega inimestele ja vaegkuuljatele anti kuus erietendust, neid tuleb ka alanud 2024. aastal.
2023. aastal esietendus Vanemuises 14 uuslavastust: seitse draamalavastust, kaks ooperit, üks muusikal, kaks balleti- ja tantsulavastust ning kaks lastelavastust. 154. hooajal esietendub veel kaheksa uuslavastust, nende hulgas suvelavastus «Kuninga käsk», mis tuuakse publiku ette toomkiriku varemeis.
Läinud aasta augustis asus Vanemuise teatrit juhtima Aivar Mäe. Ta soovib viia Vanemuise etendusi ja kontserte Tartust rohkem väljapoole, et tutvustada Baltimaade ainsa kolmežanriteatri repertuaari ka teistes Eesti linnades, samuti väljaspool riigipiiri.
Vanemuislasi tunnustati aastal 2023 kuue auhinnaga.
Naiskõrvalosatäitja auhinna sai draamanäitleja Ragne Pekarev Agrado rolli eest lavastuses «Kõik minu emast». Muusikaauhinna pälvisid Koit Soasepp Jürka osatäitmise eest Ardo Ran Varrese ooperis «Põrgupõhja uus Vanapagan» ning Mati Turi Tristani osatäitmise eest Richard Wagneri ooperis «Tristan ja Isolde».
Draamanäitlejat Ken Rüütlit tunnustati Kristallkingakese auhinnaga, Otto Hermanni orkestrandiauhinna pälvis Vanemuise sümfooniaorkestri kontrabassimängija ja pillirühma kontsertmeister Linda Viller ning Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse aumärgiga tunnustati kunstnik-butafoori Ain Austat.