Kui Ivan Turgenevi kuulsa romaani pealkiri on „Isad ja pojad“, siis uut lavastust võiks lavastaja Priit Pedajase sõnutsi tutvustada kui „Emad ja tütred“.
Ema-tütre paare on näidendis kolm. Keskealised emad püüavad oma elu elada tütarde kaudu, teismeea lõpus tütred nii ihaldavad kui ka kardavad vabadust ja iseseisvust. Vastandlikud tunded – kokkukuuluvuse ja sõltumatuse vajadus, armastus ja armukadedus, jumaldamine ja vihkamine, truuduse nõudmine ja truuduse murdmine – on nii läbi põimunud, et mõlemal poolel on raske iseseisev olla. Näidendi esmalavastuse puhul kahtles üks kriitik, mis mõtet on rääkida käputäie ebastabiilsete inimeste elu ühest aspektist – unustades, et see „üks aspekt“ on väga tähtis poolte maailma inimeste elus!
Emaduses peitub nii piiritut õrnust ja armastust kui ka julmust – Bowles ei kõhkle näitamast sedagi poolt. Bowles (1917–1973) on näitekirjanikuna ühe-teose-autor, „Aiamajas“ on tema ainus näidend. Tema kogu napi loomingu aines oli naiste omavahelised suhted: allumine ja domineerimine, vastuolulised tunded, mis naisi omavahel seovad või üksteise eest põgenema sunnivad, nende suhete sotsiaalsed, psühholoogilised ja füüsilised küljed.
Esietendus 23. veebruaril 2014 suures saalis.