Don Juan

Don Juan

Giorgio Madia ballett-farss

Traditsioone austavad kunstid on harva väga altid uuendustele, isegi kui vajadus selleks on karjuvalt suur. XVIII sajandil, nagu ka praegu, oli ballett sumbunud abstraktseks vaatemängulisuseks ja tantsu tehnilise meisterlikkuse demonstreerimiseks. Gasparo Angiolini soovis balletist enamat kui vaid silmailu ning otsis selleks väljakutsuvaid tegevusdraamasid, mida väljendas uuendusliku, pantomiimil põhineva liikumiskeele abil. Kuigi Madia lavastuste teemadering ei ole uudne, ei piirdu ta balletileksikaga, vaid haarab ideid nii ajaloolistelt teatrižanritelt (commedia dell’arte, grotteschi), filmikunstist kui ka moeetendustelt. Tema, nagu Angiolinigi jaoks, näib ballett olevat eelkõige interdistsiplinaarne kunst, millel on oma kaasaegsetele midagi enamat pakkuda kui vaid tantsusammude laitmatu sooritus.
Heili Einasto, Teater. Muusika. Kino; märts 2017

Don Juan on Euroopa kultuuriajaloo ilukirjanduslikest tegelastest üks silmapaistvamaid.
Giorgio Madia jaoks on don Juan teatraalne kuju, kelle müüt sisaldab hetke kaduvuse mõistmist – don Juan on andekas mängur ja erootilise maagia meister, tema liiderlikkus, mis põlastab moraali, sotsiaalseid ja religioosseid reegleid, on ligitõmbav.
Silmapaistvalt isikupärase kunstilise käekirjaga Giorgio Madia näitab meile legendi nüüdisaegses vormis – vastupandamatult võrgutava ja intiimse barokkteatrist mõjutatud lavastusena. Ta on saanud inspiratsiooni Christoph Willibald Glucki (1714 – 1787) ballett-pantomiimist „Don Juan” (1761), esimesest lavastusest, kus loo sisu kandis põhiliselt tants. Madia „Don Juan” on täiendatud Glucki kaasaegsete heliloominguga ja katkenditega Glucki enda ooperist „Orpheus ja Euridice“.
Lavastusel on külluslikud, isegi provokatiivsed kostüümid ja kujundus. Suur trupp laval muudab võrgutamise kauni kunsti vastupandamatuks balletikogemuseks. Elujõuline ja humoorikas commedia dell’arte traditsioon mängib pealiskaudsuse, iha ja ajalisusega ning peab ütlema, et kirest ja hetke kaduvusest kantud barokivaimu saaks vaevalt täpsemini väljendada.

Annegret Gertz, dramaturg

Maria Engel on Eesti teatri aastaauhindade balletipreemia laureaat 2017osatäitmiste eest lavastustes „Klaver“, „Don Juan“ ja „Lumekuninganna“ (Teater Vanemuine)

Esietendus 29. oktoobril 2016 Vanemuise suures majas
Maailmaesietendus 21. juunil 2014, Staatsballett Berlin, Komische Oper Berlin

KAVALEHT

Hotellipaketid:
Hotell Lydia
Hotell Pallas


Helilooja Christoph Willibald Gluck
Lavastaja–koreograaf Giorgio Madia (Itaalia)
Dramaturg Annegret Gertz (Saksamaa)
Kunstnik Cordelia Matthes (Saksamaa)
Kostüümikunstnik Bruno Schwengl (Austria)
Valguskujundajad Giorgio Madia (Itaalia), Tõnis Järs

Osades Alain Divoux või Gus Upchurch, Matteo Giulio Tonolo või Bejamin Kyprianos, Alexander Germain Drew või Joo Ho Lee, Maria Engel või Emily Ward, Hayley Blackburn või Laura Quin, Yukiko Yanagi või Olivia Lenssens, Raminta Rudžionyte-Jordan või Emily Ward, Silas Stubbs või Gus Upchurch, Silas Stubbs või Benjamin Kyprianos jt.

Videod