33 variatsiooni

Moises Kaufmani draama

See eriline näitemäng – külluslik, mitmekihiline, mõneti häiriv ja samas rahustav – räägib palju muusikast. Siiski võib öelda, et muusika on siin eelkõige vahendiks mitmesuguste inimlike teemade avamisel.

Vaataja ees rulluvad lahti kaks eraldiseisvat, kuid paralleelselt kulgevat lugu: üks kahesaja aasta taguses Viinis, kus helilooja Ludwig van Beethoven (Guido Kangur) püüab oma kasvavast kurtusest hoolimata luua oma elulõpu üht olulisemat teost. Teine  kulgeb tänapäevases New Yorgis ja Bonnis, kus muusikateadlane ja Beethoveni ekspert Katherine Brandt (Marika Barabanštšikova) püüab mõista, miks helilooja leidis pikka aega inspiratsiooni just ühest lihtsakoelisest valsist. Ta otsustab oma kiiresti süvenevast haigusest hoolimata kaevuda arhiividesse, et otsida sellele küsimusele vastust.
Kunsti- ja loominguküsimuste kõrval on Kaufman samaväärselt käsitlenud inimsuhteid, mistõttu tasakaalustab ülevaid ja hingekriipivaid teemasid südamlik ja veidi nukralt koomiline lähenemine.
Kriitikud on Kaufmani näidendit nimetanud kultuurilooliseks detektiivlooks ja võrrelnud seda hiljaaegu ka Vanemuise laval olnud Tom Stoppardi „Arkaadiaga.”

Lavastuses kõlavad Andre Hinni ettekandes katkendid Beethoveni klaveriteosest „33 variatsiooni Diabelli valsi teemale”.

Esietendus 6. oktoobril 2018 väikeses majas

KAVALEHT