Nibelungi sõrmus: Valküür

Valküür
Richard Wagneri ooperitetraloogia „Nibelungi sõrmus“ II osa

Tetraloogia järgmised osad tulevad ettekandele järgnevate aastate ooperipäevadel:
„Siegfried“ 22. juulil 2028, „Jumalate hukk“ 21. juulil 2029.

Eesti Kontserdi ja Vanemuise teatri koostöös jõuab Eesti publiku ette esmakordselt täismahus Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“. Tsükli esimene osa oli Saaremaa Ooperipäevade 2026. aasta programmis. Richard Wagneri 1874. aastal valminud „Sõrmuse“-tsüklit võib pidada klassikalise ooperirepertuaari üheks kõige aukartust äratavamaks teoseks. Kogupikkuses 15 tunnini ulatuv tsükkel koosneb neljast ooperist: „Reini kuld“, „Valküür“, „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“. Tetraloogia peategelane on germaani kangelasmüütide jumalate kuningas Wotan. Iga ooperigurmaan võiks kogeda seda kaasahaaravat seiklust, mille libreto ainestik ja muusika keerukus küündivad üleloomulike mõõtmeteni.

Saaga teises ooperis „Valküür“ põimuvad omavahel jumalate tahe ja inimeste igatsused. Reini kulla needus on paisatud maailma ning Wotan, kelle võim on takerdunud salajastes kokkulepetes iseendaga, otsib inimeste seast uut lootust. Nõnda sünnivad kaksikud Siegmund ja Sieglinde – lapsed, kelle veres on nii jumalate tuli kui ka surelike maine valu. Kui saatus kaksikud taas kokku viib, süttib nende vahel armastus, mis on samaaegselt nii keelatud kui vältimatu – seda leegitsevat jõudu ei suuda peatada ei jumalik ega inimlik seadus. Brünnhilde, vapraim valküüridest, kuulab oma südame häält rohkem kui oma isa Wotani käsku ning astub armastajate kaitseks välja. Sel mässuhetkel hakkab jumalate kindlus murenema: nende suured tõotused osutuvad tuuleõhust sildadeks, mis ei suuda enam kanda üle tormise maailma.

„Valküüri“ järel rullub saaga edasi ooperites „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“, kus neetud sõrmus toob esile nii kangelaste tõusud kui ka jumalate vältimatu languse.

Esituskeel: saksa
Tiitrid: eesti, inglise

Esietendus 17. juulil  2027  kell 17:00 Kuressaares