Primavera Paunveres

Tantsulis-visuaalne koostöölavastus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga, mille aluseks on Oskar Lutsu noorsooromaan “Kevade”, Igor Stravinski muusika balletile “Kevadpühitsus” ja Sandro Botticelli maal “Primavera. Kevade allegooria”.

Õhtu ei lõppenud neist kellegi jaoks. Ja see oli kõigi jaoks erinev. Alessandro üritas tabada videviku maagiat ja tegi lõputult selfiesid, saates need kõik aadressil:simonetta@chiesaognissanti.fio. Oskar pomises, nagu tavaliselt: “kivirünta-punta- änta” ja sirgeldas salvrätikutele ebamääraseid ringe ja ristkülikuid. Igor trummeldas laual ja vilistas dodekafoonilist hällilaulu. Muusa puudutus sundis neid järsku üksteisele otsa vaatama ja naeratama. Siis tõusid kolm kätt kolme klaasiga, milles olid vastavalt grappa, “LatiPac” ja “Moskovskaya” viin. Klaaside kristalne klirin viis nad purgatooriumisse.

Oskar kribas viimase täpi salvrätikule ja ulatas selle Alessandrole. Igor võttis rütmi üles, mispeale Alessandro ja Oskar hakkasid räppima, rütmiga kaasa trampides ja naeratades. Räpp kestis veel ja veel, kuni õhtu hingas kirgastunult, astus välja ja haihtus. Öö täitis toa ja Botticelli, Stravinski ja Luts hajusid mustas tindis. Ainult nende magus ja vaikne naer jäi veel mõneks ajaks lauale.

Sasha Pepeljajevile meeldib klassika. Aga klassika ei ole tema jaoks sõnad. Pepeljajevi teater on füüsiline, täis energiat ja ootamatuid kujundeid. Ta võtab klassika tükkideks ja paneb siis pöörase fantaasiaga töödeldult, tundmatuseni muudetult uuesti kokku. Paradoksaalselt pääseb nii lavale krestomaatiliste teoste algne energia, mis on vabastatud traditsioonide tolmukihist.

Esietendus Ugala teatri väikeses saalis 16. septembril 2017