Raimonda
Kaunis Raimonda pannakse mehele Jean de Brienne’le, tema hing ja süda aga ei kuulu oma abikaasale. Kui Raimonda esmakordselt kohtub saratseen Abderahmaniga, toimub vastastikune äratundmine. Lavastus lõpeb traagiliselt – Jean de Brienne tapab Abderahmani. Kusagil teises ajas on aga võimalus, et armastajad lõpuks kohtuvad.
1898. aastal Peterburi Maria Teatris loodud „Raimondat“ peetakse 19. sajandi viimaseks suureks balletiks, millest on saanud klassikalise balleti kuldaja üks sümboleid. Kuigi Marius Petipa ja Aleksandr Glazunovi vaheline koostöö oli keeruline, saatis balletti Venemaal tohutu menu. Hilisema aja kuulsaimad lavastused on pärit Mihhail Fokinilt Ballets Russes’ile ja Anna Pavlovale, George Balanchine’ilt ja Konstantin Sergejevilt Kirovi Balletile, Rudolf Nurejevilt Ameerika Balletiteatrile ja Pariisi Ooperi Balletile ning Juri Grigorovitšilt Moskva Suurele Teatrile.
Lavastaja Jelena Pankova sõnul köidab inimesi „Raimonda“ juures ennekõike imeline muusika, mis näib alati olevat vastuolus originaalsisuga – kui ballett on kaunite divertismentide tulevärk, siis muusikas on jällegi selge dramaatiline ülevus, mis sisus nii selgel kujul ei avaldu. Kolmevaatuseline ballett on tihendatud kahte vaatusesse, säilitatud on Marius Petipa suurepärane koreograafia. Kokkuvõtvalt – üks kaunis klassikaline ballett.
Esietendus 5. oktoobril 2013 Vanemuise suures majas