Ajalugu

1865

24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts.

1869

Vanemuise Selts organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo.

1870

24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg”. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning 1871 “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”.

1872–1878

teatrit juhtis Reinhold Sachker.

1878

August Wiera valiti Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906.

1883

esietendus P. A. Wolffi draama “Preciosa” C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks.

1903

tules hävis Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas.

1906

Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) avati uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel Soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.

1906–1914

teatrit juhtis Tartu ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905–1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti režiiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele.

1908

loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.

1914–1921

teatrit juhtis Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal jätkus teatritegevus.

1920-ndad

1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon.

1925–1931

teatri direktor ja näitejuht oli Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas.

1932–1934

teatri direktor oli August Gailit.

1935

direktoriks sai Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava “Vikerlased”, lavastati Vanemuises 1935. aastal. Ooper omandas olulise koha repertuaaris.

1939

Ida Urbeli eestvõttel jõuti esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tšaikovski “Karnevalisüit”.

1937–1939

ehitati uus 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.

1940

pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934–1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios.

1941

Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri “Esmeralda”, esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti “Kratt” esiklavastus 1943.

1944

suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja).

1944–1948

teatrit juhtis Kaarel Ird.

1950–1953

teatrijuhiks oli Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp.

1953–1955

teatrit juhtis Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus.

1956

peale sundpausi naases teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisajal esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus. Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks.

1956–1985

loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tšehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960. aastatest töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust tuli teatrile olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming, tantsuteatri poolt Ülo Vilimaa.

1957–1974

teatri peaballettmeister oli Ida Urbel.

1957

Vanemuise dirigendina asus tööle Erich Kõlar, kes taastas Vanemuise sümfooniaorkestri. Kõlar oli Vanemuise teatri peadirigent aastatel 1958–1980 ja 1981–1984.

1967

Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel.

1974–1997

teatri peaballetmeister oli Ülo Vilimaa.

1985–1990

teatrit juhtis Ago-Endrik Kerge.

1982–1990

teatri direktor-korraldaja (1982-1987) ja direktor (1987-1990) oli Mart Raik.

1990–1993

teatrit juhtis Linnar Priimägi.

1991

taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja.

1994

Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale asus Jaak Viller.

1995–1997

kontserdisaali fuajees tegutses nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja kokku viis lavastust.

1996

tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga “Tosca” ja lastelavastusega “Väikese onu saaga” Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare’i-laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare’i komöödiat “Kaheteistkümnes öö”, lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast.

1998

balletijuhi kohale asus Mare Tommingas.

1999

draamajuhiks sai Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson.

2000

J. Straussi opereti “Öö Veneetsias” (lavastaja Mare Tommingas) esitamisega Tartu Raekoja platsil taasluuakse Vanemuise suviste vabaõhulavastuste traditsioon.

2000–2006

Vanemise teatri korraldusel toimus rahvusvaheline I.D.A. tantsufestival.

2004

muusikajuhi kohale asus Hendrik Vestmann.

2005

Kauksi Ülle “Taarka” (lavastaja Ain Mäeots) lavastusega Obinitsas tekib Lõuna-Eestis toimuvate vabaõhulavastuste traditsioon.

2006–2007

muusikajuhiks oli Toomas Vavilov.

2003

sügisel lahkus teatrijuhi kohalt Jaak Viller, kultuuriministeerium määras teatrijuhiks Aivar Mäe.

2006–2010

draamajuhiks oli Sven Karja.

2007–2012

teatrijuhina töötas varasem peaprodutsent Paavo Nõgene.

2008–2011

muusikajuhiks oli taas Mihkel Kütson.

2009

uue formaadiga alustas teatri noortetöö osakond: toimus esimene Kollaste Kasside suvekool, mille jooksul valmis noorte teatrihuviliste poolt ette kantud teatrilavastus.

2011–2013

Vanemuise draamajuhiks oli Urmas Lennuk.

2011

augustist oli Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

2011

tekkis Vanemuise Sümfooniaorkestri Kassitoome suviste vabaõhukontsertide traditsioon.

2011

Vanemuine alustas väikelastelavastuste andmist Teatri Kodus.

2012

registreeriti Sihtasutus Teater Vanemuine, mis 01.01.2013 võttis üle riigiasutuse Teater Vanemuise vara, tegevuse, õigused ja kohustused.

2013–2019

Vanemuise teatrijuhiks oli Toomas Peterson.

2013

alates augustist on Vanemuise draamajuht Tiit Palu.

2014

lõppevad Vanemuise väikese maja renoveerimistööd.

2016–2017

uuendatakse põhjalikult Vanemuise suure maja lavatehnikat, heli-ja valgusparki. Töid teostavad Show Theatre Equipment Trekwerk BV Hollandist.

2018

toimus esimene Vanemuise teatri korraldatud rahvusvaheline teatrifestival Vabaduse Festival. Ühtlasi toimusid Vanemuise esimesed külalisetendused Ameerika Ühendriikides ning Hiina Rahvavabariigis. New Yorgis ja Washingtonis mängiti kaht draamalavastust, Tiit Palu autorilavastust “Põlenud mägi” ja Vendade Grimmide “Punamütsikest” (lavastaja Veikko Täär), Hangzhous, Shangais ja Dalianis andis balletitrupp etendusi tantsulavastusega “GO – mäng kahele” (Lepo Sumera muusika, lavastaja Teet Kask).

2019

1. augustil alustas Vanemuise teatrijuhina Kristiina Alliksaar.

2020

sügisel alustas muusikajuhina Risto Joost.

2021

28. augustil tähistati Tartu Raekoja platsil ja mujal linnaruumis esmakordselt Avafestivali, millega sai alguse Vanemuise 2021/22 hooaeg.

2023

15. augustist 2023 alustas teatrijuhina Aivar Mäe.

2024

13. augustil alustas balletijuhina Jevgeni Grib.