Ooperi „Turandot“ muusikajuht Risto Joost: Puccini „Turandot“ on üks ooperiajaloo ikoonilisemaid teoseid

85 aastat pärast Giacomo Puccini ooperi „Turandot“ Eesti esietendust on ooper Itaalia lavastaja Giorgio Madia käe all tagasi kodumaise ooperipubliku ees, seekord Vanemuise teatrilaval. Kunstnikutöö teeb Maarja Meeru, kelle varasemas koostöös lavastajaga on sündinud mitmed Vanemuise menulavastused ooperi-, balleti- ja operetilaval.

„Turandot“ on orientalistlik muinasjutt, mis räägib loo kaunist ja ligipääsmatust printsess Turandotist, kelle suhtumine vastassoo suunal on põlglik. Samas jagub talle hulganisti kosilasi. Kujutlemata elu kellegi kõrval, on printsess kosilastele välja mõelnud kolm mõistatust. Hukatakse kõik, kes mõistatusi lahendada ei suuda. Siis aga saabub salapärane prints Calaf, kes teab õigeid vastuseid…

Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi Risto Joosti sõnul on Puccini „Turandot“ üks ooperiajaloo ikoonilisemaid teoseid. „„Turandot“ on Puccini ooperite sümbioos. Seal on hingematvalt kaunid lüürilised liinid, koomilised elemendid ja karakterid, ning massiivsed kooristseenid rikkalike orkestripartiidega. See kõik matab publiku heas mõttes enda alla. „Turandot“ Vanemuise teatrilaval on ajalooline sündmus, sest Eesti teatriloost on seni nimetada vaid kolm „Turandotti“: 1935. aastal esietendus Vanemuise teatris draamalavastus Schilleri näidendi põhjal, 1939. aastal jõudis Estonias publiku ette Puccini täismahus ooper ning 1995. aastal selle kontsertettekanne,” jagas Joost.

Haiguse tõttu jäi Puccinil ooper lõpetamata. Nii kirjutasid ooperile oma lõpud Franco Alfano ja Luciano Berio. „Vanemuise teatris jõuab ooper lavale Alfano kirjutatud lõpuga, mille omal ajal kiitsid heaks Puccini perekond ja ihudirigent,“ jagas Joost.

Ooperi „Turandot“ toob Vanemuise teatrilavale itaallane Giorgio Madia, keda Joost iseloomustab kui suurepärase esteetilise käekirja ja dramaturgilise kirjaoskusega lavastajat.

Giorgio Madia ütles lavastust kirjeldades, et ehkki loo juured ulatuvad tagasi Lähis-Ida folkloori ja mütoloogiasse, on võimatu seda seostada ühe autoriga ja just see ongi tema jaoks võluv: „Seetõttu tahtsingi lavastuse luua kui orientalistliku muinasjutu. Entusiasm aasiapärase või idamaise esteetika vastu vältas kogu Euroopas mitu sajandit. Ei „Turandoti“ libreto autorid ega helilooja reisinud kunagi Aasiasse, vaid kujutasid seda paika ooperis nii, nagu see nende fantaasias näis. Mulle meeldib nimelt, et tegemist pole realismiga, vaid kujutluspildiga, mille väljundiks on chinoiserie ehk hiina kunsti euroopalik tõlgendus.“

Giorgio Madia ja Maarja Meeru koostöös on publik saanud Vanemuise teatris juba nautida operetti „Viini veri“, ooperit „Carmen“ ja balletti „Gatsby / La Dolce Vita“. 13. aprillil 2024 lisandub sellele koostööle Puccini ooper „Turandot“.

„Turandoti“ nimirollis on eri koosseisudes Aile Asszonyi või Liene Kinča (Läti), prints Calafi rollis Kristian Benedikt (Leedu) või David Goldberg (Iisrael). Teistes rollides on laval Tamara Kalinkina (Ukraina) või Kadri Kõrvek (RO Estonia), Pavlo Balakin (Ukraina/Eesti) või Märt Jakobson, Simo Breede või Taavi Tampuu, Roland Liiv (Soome RO) või Mart Madiste (RO Estonia), Rasmus Kull või Hisatoshi Nezu, Atlan Karp või Kristjan Häggblom, Hisatoshi Nezu või Oliver Timmusk, Oliver Kuusik või Juhan Tralla, Karmen Puis, Grete Oolberg, Helen Hansberg.

Kaasa teevad Vanemuise sümfooniaorkester, Vanemuise ooperikoori laiendatud koosseis, Vanemuise balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Tartu Poistekoor ja Jakobi Mäe Teatristuudio õpilased.

Foto lavaproovist: Heikki Leis