Vanemuise balleti grand old lady Elena Poznjak-Kõlar tähistab 85. sünnipäeva

24. novembril tähistab oma 85. sünnipäeva Vanemuise teatri kauaaegne priimabaleriin, praegune balletirepetiitor ning Vanemuise tantsu- ja balletikooli asutaja ja kunstiline juht Elena Poznjak-Kõlar. Oma 85 eluaastast on ta 66 pühendanud Vanemuise teatrile. Tema vitaalsus ja töövõime on kõigi vanemuislaste jaoks imetlusväärne.

„Teater on kindlasti valdkond, kus õppimine käib läbi meistri sellile. See on tarkus, mida koolist ei saa. Seda tarkust saavad edasi anda vaid kogenud teatrihinged. Elena on Vanemuise raudvara, kellel on noortele jagada sülega teatrikogemust ja kes ka ise seeläbi püsib erakordselt nooruslikuna. Vanemuine on erakordselt rikas teater just tänu sellistele majas olevatele kogemustele ja inimestele,“ annab Vanemuise teatri nimel õnnitlused üle teatrijuht Kristiina Alliksaar.

Vanemuise teatri balletijuhi Mare Tommingase sõnul on Ljalja, nagu teatris Elenat kutsutakse, eriline veregrupp. „66 aastat teatris esitantsija ja repetiitorina, sellest 24 aastat Vanemuise tantsu- ja balletikooli kunstilise juhina. Ta on imetore naine, abikaasa, ema, viiekordne vanaema ja seitsmekordne vanavanaema. Me oleme harjunud mõttega, et ta on igavene ja igihaljas nagu mingi haruldane lõunamaa taim. Igihaljas vaimselt ja füüsiliselt. Elena isiksust, tema elutöid- ja tegusid ei saa kirjeldada vaid sõnades. Seda saab teha nähes tema pärandit Vanemuisele, mis on andnud tugevad juured meie balleti tulevikule. Suur kummardus Sulle, Ljalja,“ jagas Mare Tommingas õnnitlusi terve Vanemuise balletitrupi nimel.

Elena Poznjak-Kõlar lõpetas 1955. aastal Tallinna Koreograafiakooli ning töötab samast aastast tänaseni Vanemuise teatris. Pikki aastaid olid tema kanda Vanemuise balletilavastuste kõige nõudlikumad rollid, tipprollide nimekiri on aukartust äratavalt pikk: Esmeralda (Pugni Esmeralda, 1957), Tiina ( Austeri Tiina, 1958 ja 1984), Anitra ja Ingrid (Grieg Peer Gynt, 1959), Jeanne d’Arc ja Agnes Sorel (Peiko Orleans’i neitsi, 1962), Muusa (Paganini, 1963), Širin (Melikov Legend armastusest, 1964), Ööbik (Stravinski Ööbik, 1967), Eula ema (Maalid: Chicago, 1967), Ester (Auster Romeo, Julia ja pimedus, 1970), Giselle (Adam Giselle, 1970), Hämarik (Eller Koit ja Hämarik, 1971), Irene (Kuulberg Mont Valerien, 1972), Valge Kameeliadaam (Portreed: Kameeliadaam, 1975), Zemfira, Daam ballil ja Mariula (Kogan Zemfira, 1981), Solist (Benefiss, 1983), Gudule (Pugni Esmeralda, 1992) jpt.

Tantsijana on ta käinud kontsertesinemistel paljudes välisriikides, talle on omistatud ka omaaegsed kõrged aunimetused – ENSV teeneline kunstnik (1969) ja ENSV rahvakunstnik (1983).

Palju õnne, tervist ja jätkuvat energiat!