Vanemuise ooperilaval esietendub „Põrgupõhja uus Vanapagan“

Vanemuise teatri väikeses majas jõuab ooperilavale A. H. Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“ uus tõlgendus, mis on valminud helilooja Ardo Ran Varrese ja soomlasest lavastaja Vilppu Kiljuneni koostöös. Algselt Vanemuise teatri 150. juubelihooaja lõpulavastuseks mõeldud eesti kirjandusklassika tähtteos esietendub 6. mail ning on kevadel mängukavas lisaks ka kahel järgneval päeval.

Vanemuise teatri ooper „Põrgupõhja uus Vanapagan“ on loodud Kristi Klopetsi libretole A. H. Tammsaare samanimelise teose põhjal. Helilooja Ardo Ran Varrese peas sündis idee ooperist aastal 2015. 2016. aastal alustati libreto kirjutamisega. „See on maagia, kui 300-leheküljelisest romaanist saab 20 A4-lehekülge ja loo karkass säilib. Kui libreto oli valmis, hakkasin kirjutama avamängu. See oli aastal 2018 – ja 2020. aasta 2. veebruaril sai ooper valmis,“ kirjeldas Varres protsessi, mis pidi oma lavaristsed saama esmalt 2020. aasta kevadhooajal. Koroona tõttu edasi lükkunud ooperilavastus jõuab publiku ette nüüd, kaks aastat planeeritust hiljem.

Lavastaja Vilppu Kiljuneni sõnul on Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus Vanapagan“ kahtlemata mitmetähenduslik teos: „Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav.

Ardo Ran Varrese muusika esindab kogu oma väljendusrikkuses ja kontrastsuses selle vastuolulise maailma kogemust. See loob uue narratiivse tasandi, ankurdab sündmused laval olevasse aega ja annab lavastajale tugeva ekspressiivse lähtepunkti, et luua pilt meie kangekaelsest peategelasest talle võõras maailmas,“ kirjeldas Kiljunen.

Varres peegeldas, et tema jaoks on Tammsaare teos mingis mõttes kui ohuromaan, hoiatusromaan. „„Põrgupõhja uues Vanapaganas“ on meie suure klassiku vägi sees: Tammsaare on suutnud sinna sisse panna mitte ainult oma kaasaegse olukorra, vaid näha ette ka tulevasi olukordi, sest need on inimlikud. Tulejoonel on ahnus, ülbus, rumalus, valevagadus ja edevus. Loo tegevus toimub valdavalt metsas, mis on eestlasele püha, lausa religioosse tähendusega paik. Arvan, et iga eestlane saab aru, miks Jürka ei taha loo lõpus lahkuda oma kätega haritud maadelt. Meie inimene on alati otsinud identiteeti paiga kaudu, murdumishetkeks on see, kui katkeb inimese side maaga,“ jagas Varres oma mõtteid algupärandist.

Ooperi muusikajuht ja dirigent on Risto Joost. Erinevatel etendustel on dirigendipuldis ka Martin Sildos või Taavi Kull. Kunstnikutöö tegi Iir Hermeliin, valguskunstnikuna toetab Anton Kulagin.

„Põrgupõhja uues Vanapaganas“ on laval Koit Soasepp (Soome RO) või Priit Volmer (RO Estonia), Rasmus Kull, Karmen Puis, Annaliisa Pillak, Jaan Willem Sibul või Taavi Tampuu, Simo Breede, Pirjo Jonas, Grete Oolberg või Merle Jalakas, Atlan Karp, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester.

Päev enne ooperi esietendust, 5. mail algusega kell 15 toimub Vanemuise teatri suure maja fuajees Tammsaarele pühendatud päev, kus Tammsaarest räägib kirjandusteadlane Maarja Vaino ning ooperi tagamaid avab lavastusmeeskond: Ardo Ran Varres, Vilppu Kiljunen, Risto Joost ja Iir Hermeliin. Tasuta üritusele saab registreerida siin.