Vanemuise teater toob draamalavale vene klassika
9. aprillil jõuab Vanemuise draamalavale üle pika aja teos vene klassikast, Mike Poultoni töötlus Ivan Turgenevi näidendist „Armuleivasööja“, mille süžees on vene kirjandusteadlased näinud Tšehhovi „Kirsiaia“ mõttelist järellugu. Lavastaja Robert Annuse juhendamisel kohtuti proovisaalis lavateksti esimeseks lugemiseks.
Turgenevi näidendi tegevuspaik on omane paljudele vene klassikateostele: kõrvalises kohas paiknev, õige peremeheta jäänud ja vaikselt alla käiv maamõis. Kirjanduslooline mõttemäng viib kokku „Kirsiaia“ ja „Armuleivasööja“ – mäletatavasti lõppes Tšehhovi näidend mõisamüügiga, kus eakas teener unustati lukustatud majja uusi omanikke ootama; Turgenevi näidend algab aga sellega, et laokile jäänud mõis läheb uute, edumeelsete omanike kätte, kes avastavad üllatusega, et eelmistest omanikest elab seal „armuleivasööjana“ keegi kummaline vanahärra.
Lavastaja Robert Annus rääkis, et näidendi esmakordsel lugemisel paelus teda selle tugev lugu, sündmuste pöörangud, ja see vanemate ja laste suhete valu, mis vereliinipidi on inimesesse juba eos emotsionaalsemalt ja konfliktsemalt sisse kirjutatud kui erinevat vereliini tulevate mehe ja naise suhtesse.
„Armuleivasööja“ on suurte tunnete lugu, kus on palju emotsionaalseid tõuse ja langusi. „See on ühe pere lugu. Lugu, mis on aastakümnete jooksul olnud perele endale teadmata. Teadmatus on ühele õnnistuseks ja teisele kannatuseks ning seetõttu muudab tõe ilmsikstulek peresuhteid tundmatuseni,“ rääkis Annus.
Lavastaja hinnangul on vene klassika üks eripärasid see, et selles osatakse kõige valusamaid tundeid käsitleda nii osavalt, et see ei tohiks jätta kedagi külmaks: „Selle näidendi tegelased seisavad oma elu kõige suuremate muutuste ees ja minu jaoks on põnev eelkõige see mehhanism, kuidas nad suudavad sealjuures oma tundeid kontrollida.“
Näidendi peaosas mängivad Aivar Tommingas ja Lena Barbara Luhse. Koos nendega on laval Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk, Saara Kaljujärv ja Anette Pärn.
Näidendi on tõlkinud Kalle Hein. Lavastuse stsenograaf on Liina Tepand ja kostüümikunstnik Gerly Tinn. Muusikalise kujunduse loob Ardo Ran Varres ning valguskunstnikuna panustab Margus Vaigur (Endla teater).
Tutvu lavastusega Vanemuise teatri kodulehel.