Väikeses majas esietendub ooper „Cyrano de Bergerac“
Tähistamaks eesti muusikateatri 140. aastapäeva, jõuab 22. aprillil 2023 Vanemuise teatri lavale „Cyrano de Bergerac“, Eino Tambergi muusika ja Jaan Krossi libreto sümbioosis sündinud ooper Edmond Rostand’i näidendi ainetel. Lavastaja on Vanemuise balletijuht Mare Tommingas ning muusikajuht teatri peadirigent Risto Joost.
Eesti muusikateatri aastapäeva eel ütles Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Risto Joost, et eesti muusika ja eesti ooperi regulaarne publiku ette toomine on Vanemuise teatri missioon. „Eesti muusikateatri repertuaari ei tohiks hoida tolmukihi all. Pealegi peaks ooper suutma kõnetada tänapäeva inimest, ja seda saab teha ainult juhul, kui inimestele rääkida lugusid, millega nad suudavad suhestuda. Võib öelda, et esietenduv „Cyrano de Bergerac“ on Eesti kauneim ooper. See räägib inimsuhetest, mis on niivõrd igapäevane teema,“ rääkis Joost.
Muusikajuhi sõnul on Eino Tambergil muusikaliselt kõik karakterid väga reljeefsed, igaühel on oma äratuntav kompositsiooniline iseloom, oma läbiv lüürika. „Nende leitmotiivide kaudu on teos tervikuks kujundatud. Muusikas kerkivad esile puhangulisus ja armastuseteema. Kuna libreto on eesti keeles kirjutatud, siis tekib riimidest juba ilma muusikatagi omaette poeesia. Sümbioosis need muidugi võimendavad teineteist,“ avas Joost ooperilavastuse muusikalist tausta.
Mare Tomminga jaoks tähistab „Cyrano de Bergerac“ esimest lavastajatööd ooperilaval. „Ooperi lavastamist alahinnatakse. See on väga raske žanr. Lavastaja on selles olukorras nagu vang, vähemalt mina enda seisukohalt. Ooperi lavastamisele ei saa läheneda nagu draamalavastusele, kus analüüsime kõigepealt teksti, või balletilavastusele, kus alustatakse muusika alusel koreograafia loomisest. Ooperi puhul pean oma idee mahutama valmis muusikasse ja sellele kirjutatud sõnadesse,“ rääkis ta.
Mare Tommingas tõdes, et Edmond Rostand’i näidend on oma suhteliinidega psühholoogiliselt väga keeruline. „Oluline on, et lavastusest joonistuksid välja päris inimesed. Muusikaliselt on Tamberg hästi tabanud näidendi tuuma. Rostand’i sulekasutuse graafika on Tambergilt justkui noodikirjutuse üle võtnud ja nad lähevad teatud kohtades täiesti unisoonis. Krossil on libretot kirjutades õnnestunud näidendist valida õiged repliigid, mis võimendavad kõike, mis on antud stseenis oluline. See kõik moodustab väga kena kooskõla,“ rääkis Tommingas.
Lavastaja Mare Tommingas on ka kostüümide- ja lavakujunduse autor. Erinevatel etendustel võib dirigendipuldis näha Risto Joosti, Martin Sildost või Taavi Kulli. Valguskunstnik on Andres Sarv ning videokujundaja Juho Porila.
Ooperi „Cyrano de Bergerac“ rollides on Raiko Raalik (RO Estonia) või Simo Breede, Pirjo Jonas või Maria Listra (külalisena), Oliver Kuusik või Juhan Tralla (külalistena), Tamar Nugis (RO Estonia) või Atlan Karp (külalisena), Rasmus Kull või Heldur Harry Põlda (RO Estonia), Grete Oolberg või Siiri Koodres, Märt Jakobson või Taavi Tampuu (külalistena), Karmen Puis või Sandra Laagus (külalisena) jt. Kaasa teevad Vanemuise ooperikoori meesrühm ja sümfooniaorkester.
Ooperilavastus „Cyrano de Bergerac“ on sel hooajal Vanemuise teatri väikese maja publiku ees vaid kolmel korral: 22. ja 28. aprillil ning 5. mail.
