Vanemuises etenduv Galileo Galilei lugu tõmbab paralleele tänase ja 17. sajandi ühiskonna vahel

Vanemuise teatris esietendub 6. novembril Karl Laumetsa lavastajatööna saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti „Galilei elu“. 17. sajandil elanud teadlase Galileo Galilei loos on ka praegusele ajastule oma sõnum – seal põimuvad võimu ja vaimu vastuolud, erinevad usulised, poliitilised ja ärilised huvid ning mitmed eetilised probleemid, takistades teadusel teenimast oma põhieesmärki – tööd inimkonna hüvanguks.

Itaalia teadlane Galileo Galilei, ehitanud teleskoobi, väitis oma kuulsa eelkäija Mikołaj Koperniku eeskujul, et universum on heliotsentriline ehk maailma keskpunkt ei olegi planeet Maa, vaid hoopis Päike. See väide läks aga 17. sajandil teravalt vastuollu kiriku tõekspidamistega, paisates Galilei ebasoosingusse.

Lavastaja Karl Laumetsa sõnul on „Galilei elu“ täiesti aegumatu, sest inimesed ei muutu. „Sellised, nagu inimesed olid 17. sajandil, on nad ka praegu. Mõelgem avastusele, mille Galilei teeb: Maa keerleb ümber Päikese ja me ei asugi universumi keskpunktis. Muutus, mis selle avastuse tõttu inimeste arusaamades peab toimuma, on väga suur ja on oluline, et see arusaam peab minema massidesse,“ kirjeldas Laumets.

Lavastaja sõnul näeme „Galilei elus“, kuidas inimesed pole selleks teadmiseks veel valmis ja teadlase tõed viiakse n-ö laadaplatsile, nende vastu hakatakse mässama. „Selliseid olukordi vaadeldes ei saa kunagi ka unustada, et alati ja igas ühiskonnas on olemas ka need inimesed, kelle käes on võim ning raha,“ rääkis ta.

Lavastuses säilib Galileil aga usk inimesse, mis annab talle jõudu edasi tegutseda. „Tuues selle loo tänapäeva keskkonda, siis me elame materialistlikus maailmas, kus ei ole enam justkui mingeid kehtivaid tõdesid – see on see tõejärgne ajastu. Me ei usalda enam kedagi, arvame tihti, et oleme ise kõige targemad. Meil kõigil on võimalus elada oma maailmas ja luua oma tõde. Aga selle loo peategelane Galilei ütleb ka, et ta usub inimeste mõistusesse. Muutused algavad ikkagi meist endist,“ tõdes Laumets.

Eestis on August Sanga meisterlikus tõlkes näidendit seni lavastatud vaid korra: 1961. aastal tõi näidendi Vanemuises lavale Kaarel Ird, nimiosa mängis tookordses lavastuses Helend Peep.

Lavastuse teisel tulemisel mängib nimiosa Hannes Kaljujärv. Laumetsa sõnul on Kaljujärv näitleja, kes tajub väga hästi elu pühadust või pühalikkust: „Temas on tohutult näitlejatarkust, temas on see saladuslik „miski“ ja selle rolli jaoks vajalik küpsus,“ selgitas Laumets peaosatäitja valikut.

Lavastaja Karl Laumetsa toetab kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnikuna Rene Liivamägi ja muusikalise kujundajana Ann Reimann.

Lavastuse toovad publiku ette Hannes Kaljujärv, Oskar Seeman, Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi, Aivar Tommingas, Riho Kütsar, Karol Kuntsel, Jüri Lumiste, Veiko Porkanen, Robert Annus, Priit Strandberg ja Kaarel Pogga.

„Galilei elu“ esietendub 6. novembril kell 19 Sadamateatris.